Saada vihje
Elektrit saab toota omal käel (0)
Taastuvad energiaallikad, allergist | nagu päikese- ja tuuleenergia, on kogumas populaarsust ka Harjumaal, kuid inimesi teeb ettevaatlikuks uute seadmete tasuvus Eesti kliimas.

Elektrist rääkides ollakse sageli harjunud mõttega, et vool liigub vaid ühes suunas: tootmisjaamast tarbijani. Tegelikult tekib üha rohkem juurde majapidamisi, mida tuntakse mikrotootjatena. See tähendab, et kodustes tingimustes loodud üleliigne elektrienergia müüakse võrku tagasi. Tingimus on see, et tootmisseadmete nimivõimsus ei ületa 11 kilovatti.
Tehnoloogia jätkuv odavnemine on teinud võimalikuks selle, et elektri tootmine omal käel pole enam kulukas hobi, vaid asjast huvitunute sõnul võib seda käsitleda investeeringuna tulevikku. “See on pensionisammas. Koht, kuhu paigutada vabu vahendeid,” ütleb Saku vallas päikesepaneele tootva ettevõtte Naps Solar Estonia tegevjuht Ander Pukk.

Päike arvete vastu

Saue vallas Alliku külas elav Ants Üits on mikrotootja. Ta on lasknud oma krundile paigaldada päikesepaneelid koguvõimsusega 10 kilovatti. Üitsi sõnul suudab süsteem varustada elektriga nii ta enda kui ka kaht lähedal asuvat hoonet.
“Peamiselt tarbin suurema osa paneelidega toodetud elektrist ise ära, kuid suvel annan ülejäägi võrku tagasi,” räägib Üits.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Venniku sõnul makstakse mikrotootjale elektrienergia kilovatt-tunni eest börsihinda, millest arvestatakse maha ettevõtte börsipaketiga võrdne marginaal.
Kui börsilt elektrit ostes maksab tarbija kuni 2016. aastani kilovatt-tunni eest kuu kaalutud keskmist hinda, siis mikrotootja hinnaarvestus on tunnipõhine.
Ants Üitsi sõnul on tema elektriarved suvisel ajal laias laastus poole väiksemad, talvel tootlikus mõnevõrra langeb. “Sel nädalal oli paneelidele sadanud 15 cm lund, mistõttu andsid nad välja vaid 55 vatti energiat. Pärast lumekihi pühkimist tõusis see arv 1,7 kilovatini,” selgitab ta. “Süsteem on korralik ja mina ei nurise. Kui mul jätkub tervist, siis paigaldan paneele tuleval aastal juurdegi. Ma arvestan sellega, et eks mu lapsed teenivad selle investeeringu ühel päeval tagasi.”

Eesti sobib hästi

Ka Naps Solari tegevjuht Ander Pukk on veendunud, et Eesti on sobiv paik päikeseseenergia tootmiseks. “Valdav arvamus on ikkagi see, et Eestis pole päikest, kuid tegelikult on meie aastatootlus Saksamaaga samal tasemel,” ütleb Pukk. “Tegelikult mõjub paneeli tootlikkusele hästi meie keskmisest madalam õhutemperatuur. Jahedam keskkond tõstab päikesepaneeli efektiivsust ja see korvab päikesekiirgusest tuleneva erinevuse.”
Tänassilma tööstuspargis tegutseva ettevõtte toodang on jõudnud nii põhjapooluse lähistele kui ka Aafrikasse. Ander Pukki sõnul toimivad paneelid ka sedavõrd äärmuslikes tingimustes.
“Päikesepaneelidele antakse küll garantii 25 aastaks, kuid nende tegelik eluiga pole veel teada, sest on olemas seadmeid, mis juba 50 aastat järjest töötavad. Siiski arvestatakse, et 12-15 aasta pärast on vajalik ette võtta süsteemi ülevaatus,” ütleb Pukk.
Naps Solari juhi sõnul peitub põhjus seadmetes, mis muudavad alalisvoolu vahelduvvooluks ja mille kaudu on võimalik elektrit võrku anda: “Maailmastatistika näitab seda, et enim probleeme põhjustabki inverter. Kui see läheb rikki, langeb tootlikkus nulli.”
Enne päikeseenergia kasutuselevõttu soovitab Ander Pukk aga vaadata üle oma tarbimisajalugu. “Kui energiatõhusus on niigi suur, elektrit säästetakse palju ja keskmine kuuarve on väike, siis ei ole tõenäoliselt mõne alternatiivse energiaallika kasutamine vajalik.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.