Saada vihje
Elektrijaamas avatakse mootorispordimuuseum (0)
Pikalt ning vaheaegadega kestnud Turbas asuva Ellamaa elektrijaama kohandamine motomuuseumiks on lõpusirgel. MTÜ Eesti Mootorispordi Ajalugu eestvedaja Arno Sillati kinnitusel saab esimest ekspositsiooni vaadata kas mais või juunis.

Viimaseid ehitus- ning remonditöid juhendav Arno Sillat ütleb, et uut mäluasutust võib kutsuda sarnaselt Kumuga Momuks. “See on lühend ning kõlab Eesti naaberkeeltes ning inglise keeles ühte moodi. Aga kõige tähtsam on ikkagi muuseumi sisu,” teatab Sillat.

Kokku on 1923. aastal A. Vladovski projekti järgi valminud Turba tööstushoones pinda 5000 ruutmeetrit. Selle sisse jäävad ka laopinnad. Sillat ütleb, et enamus tehnikast ja sõidukitest jääb rahvale vaadata. Kui ERMis on tema sõnul väljas alla kümne protsendi kogudest, siis Nissi vallas saab olema vastupidi. “Mais-juunis näitame eksponaate vähemalt 3700 ruutmeetril,” lubab mees.

Mootorispordi muuseumid polegi maailmas või kitsamalt Euroopas kuigi igapäevased. Tavaliselt näidatakse võidusõidu lugu automuuseumite alajaotusena. Turbas hakatakse näitama loomulikult Eesti võidusõidu lugu, eestlaste tegusid Tsaari-Vene ja NSVLi lipu all ning ka naabrite ajalugu.

Soojus võetakse tagasi

“Viimane ehituse ots on nüüd käes ehk oleme jõudnud koera sabani. Suurem töö algas jaamas mullu oktoobris, kui seinad ja laed lõpuks tahenesid. Kuivatamine vältas aprillist septembrini,” seletab Sillat. Kuigi vana jaama kõrval asub katlamaja, on kaugküttest loobutud. Seda asendab maaküte. “41 aastat ehk aaastani 1966 andis Ellamaa jaam energiat välja. Soe vesi läks jahutusbasseinidesse ning neis sai ujuda ka talvel. Kaugkütet asulas ei olnud,” teab Sillat. Nüüd võetakse kõik tagasi ning maaküttega loodetakse kokkuhoidu. Kui kaugküttele kuluks muuseumil aastas 20-30 000 eurot, siis maaküte säästab kuni neljandiku.

1923. aastal valminud Ellamaa elektrijaam on säilinud enam-vähem esialgsel kujul. 

Mis on tänaseks ekspositsioonisaalides tehtud ? Sillat ütleb, et kuivatamisega tekkinud paus oli tegelikult väga hea. Ümber projekteeriti hoone elektrivarustus. “Alguses olid plaanitud siia päevavalguslambid, aga see on ju eilne päev. Tänaseks on hoones LED lambid, mida saab timmida ja sisse lülitada arvutiga,” kiidab Sillat.

Tsiklid ja maalid

Saalide ehitustööd on peaaegu lõppenud. Endise raudteejaama poolse generaatorisaali korrustel hakatakse näitama erinevaid tsikleid. Kokku on neid väljas sadakond. “Kogu majas on kevadel näha üle 200 sõiduki. Osasse nendest saab ka peale või sisse istuda. Haruldused ja deponeeritud sõidukid jäävad lintide taha,” räägib Sillat. Suur vaatamisväärsus on ka jaama generaator, mis valmistati 1930ndate teisel poolel. Firmasilt teatab, et tootjafirma on BBC ehk tänase ABB eelkäija. “Generaatorit on rüüstatud. Aga nüüd on vähemalt näha, mis on selle sees,” viipab mees.

Saali kõrval on vaheruum, kuhu sisustatakse kunstiväljapanek. Seal saab näha põhiliselt Eesti kunstnike maale ning joonistusi tehnikast. Osad teosed on näha fotodena. Esindatud on näiteks Viiralt, Okas, Kormašov ja Soans.

Katlaruumis on samuti osaliselt betoonvahelaed. Saalis hakatakse näitama muuhulgas paarikümmet Estonia vormelit ning muudki rallitehnikat. “Mõned autod jäävad vaadata koos võistlustel saadud mõlkide ja kriimusega. Piltlikult öeldes on sõidukitel veel Dakari ralli pori peal,” räägib Sillat.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.