“Ei tea, kas mõni koht maakeral on parem kui teine?” (0)
Neeme küla ajalugu ulatub 16. sajandi keskpaika. Tänavu saab küla 455 aasta vanuseks. Kui vanasti elati külas kalapüügist ning hiljem kolhoositööst, siis nüüd silmailust ja kultuurist.

Neeme küla piirab meri kolmest küljest. “Meil on ainulaadne võimalus käia ujumas tuule suuna järgi. Siin kasvab männimets ning pole ühtki tööstusharu, mis õhku saastaks – Neeme on ilus, üleasustamata. Majad on ehitatud hajali metsavahele,” jutustab Neeme rahvamaja kultuurijuht Maria-Marika Kurvet ja lisab, et isegi rahvamaja, mis ehitati 1936. aastal, on omapärase auraga –loomeinimesed tunnevad, et saavad siin energiat juurde.

“Oli üks tore juhus, kui meie rahvamaja saalis filmiti reklaami ja üks osatäitja keeldus saalist lahkumast, sest inspiratsioon tuli peale ja ta muudkui kirjutas,” vestab Kurvet ja muheleb: “Ei tea, kas on nii, et mõni koht maakeral on parem kui teine.”

Kartul kala vastu

Esimesed kirjalikud allikad, kus tehakse juttu Neeme külast, pärinevad aastast 1560. “Neeme küla oli vanasti kaluriküla, kust veeti ka salapiiritust,” jutustab Kurvet. “Merelt tulnud kalur jagas kalad kolme kasti: paksemad kalad läksid enda kasti, keskmised oma sõpradele ja kõige väiksemad müügiks.” Kuna kala oli vetes tohutult palju, kuid maapind põlluharimiseks liiga kruusane ja liivane, siis vahetati kala kartulite ja teravilja vastu. “Põhiline müügiartikkel oli suitsulest. Kala suitsutatakse siin tänaseni ja kohalikke kalamehi on ka, aga kala vetes on vähe,” sõnab Kurvet.

Küla õitseaeg oli Kirovi kolhoosi ajal, kui plekitsehhis toodeti heeringa- ja kilukarpe. “Kolhoosi ajal oli siin ka preservitsehh, kus näiteks tursa sisikonnast kalapastat tehti ja kilu karpi pandi,” lisab ta.

Palju lapsi

Püsielanikke on täna külas alla 300. “Kui 1991. aastal kooli avasime, asus siia õppima kuus last. Tänavu tuleb esimesse klassi juba 32 last ning lasteaias on lapsi üle 50,” räägib Kurvet ning tõdeb, et Neeme põliselanikke on siiski vaid kahe käe sõrmedel lugeda.

Kohalik kultuurielu on aga rikkalik. “Meil on kohalik näitetrupp Neeme Teater, staažikas naisansambel Briiz, sõutantsugrupp Neeme Nogia. Neeme Rannavalveselts aitab aga korraldada erinevaid üritusi, näiteks kaluritepäeva,” jutustab Kurvet ning lisab: “ Kui keegi ütleks, et pead Neemest ära minema, siis ega ikka ei lähe küll!”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.