Saada vihje
Eesti parlamendil on varsti juubel (0)
Article title
Riigikogu hoone Toompeal valmis aastal 1922. FOTO: Kaupo Kalda
23. aprillil täitub sada aastat päevast, mil tuli esimest korda kokku Asutav Kogu, meie praeguse Riigikogu eelkäija.

Veidi üle pooleteise aasta August Rei juhtimisel tegutsenud Eesti esimene parlament kinnitas 1919. aasta 8. mail Eesti Vabariigi esimese valitsuse, mida juhtis Otto Strandman. 19. mail 1919 võttis Asutav Kogu vastu deklaratsiooni Eesti riiklikust iseseisvusest.

Asutav Kogu alustas oma tööd Tallinnas Estonia kontserdisaalis, hilisemaid istungeid peeti valdavalt Toompea lossi Valges saalis.

Asutava Kogu peamine ülesanne oli töötada välja Eesti põhiseadus ja maaseadus. Maaseaduseni jõuti 10. oktoobril 1919, seadusega riigistati mõisamaad ja anti tükeldatuina väikepõllupidajatele.

Põhiseadus võeti vastu 1920. aasta 15. juunil ja selle järgi korraldati Eesti elu järgmised 14 aastat.
Asutava Kogu liikmeks oli eri aegadel kokku 173 inimest, nende seas 9 naist. Asutav Kogu võttis tegutsemise ajal vastu 43 seadust, 23 määrust ja 352 otsust.

Kui praegu tegutseb Riigikogus 11 alatist ja 3 erikomisjoni, siis Asutavas Kogus oli 18 komisjoni ja 7 erikomisjoni. Nii käis näiteks koos amnestiakomisjon ja töökaitse komisjon, aga ka Vabadussõjast osavõtnud kõrgematele sõjaväelastele autasu andmise seaduse läbivaatamise erikomisjon. Nagu praegugi, töötas juba toona riigikaitsekomisjon ja välisasjade komisjon.

Kui Asutavasse Kogusse kuulus 120 liiget, siis 20. detsembril 1920. aastal selle asemel tööd alustanud I Riigikogu (20.12.1920–30.05.1923) oli 100-liikmeline. Riigikokku valiti rahvaesindajaid kümnest erakonnast ja valimisliidust. Riigikogu esimeseks esimeheks sai Otto Strandman, kes pidi hiljem ameti loovutama Juhan Kukele ja tema omakorda Konstantin Pätsile. I Riigikogu pidas istungeid alul samuti Toompea lossi Valges saalis ja seda kuni 1922. aasta sügiseni, mil valmis Riigikogu hoone suure istungisaaliga. Tähtsamad I Riigikogu vastuvõetud õigusaktid olid riigilipu seadus, kodakondsuse seadus, trükiseadus ja kalapüügiseadus.

Riigikogu II koosseisu (31.05.1923–14.06.1926) olulisemateks töödeks peetakse Eesti Kultuurkapitali seaduse, riigikorra kaitse seaduse, vähemusrahvuste kultuur-omavalitsuse seaduse, Tartu Ülikooli seaduse, riigivapi seaduse, perekonnaseisu seaduse, Riigikogu valimise, rahvahääletamise ja rahvaalgatamise seaduse ning kaitseväeteenistuse kohustuse seaduse vastuvõtmist. II Riigikogu juhtis esmalt Jaan Tõnisson ja tema järel August Rei.

III Riigikogu (15.06.1926–14.06.1929) võttis 1927. aasta aprillis vastu Eesti Panga põhikirja ja rahaseaduse, mis kehtestas Eesti raha nimetusteks krooni ja sendi. Eesti kroon võeti kasutusele 1. jaanuaril 1928 ja aasta hiljem kehtestati meetermõõdustik. Muudest õigusaktidest olid tähtsamad välislaenu seadus ja Riigi Teataja seadus. III Riigikogu esimees oli algusest lõpuni Karl Einbund (Kaarel Eenpalu).

Riigikogu IV koosseisu (15.06.1929–14.06.1932) esimeheks sai taas Karl Einbund. Selle koosseisu olulisimad töövõidud olid teraviljaseadus, millega sai rukki ja rukkijahu sissevedu riigi ainuõiguseks, ning uus avalike algkoolide seadus, mis sätestas koolikohustuse kuni algkooli 6. klassi lõpetamiseni või õpilase 16-aastaseks saamiseni. Veel koostas Riigikogu IV koosseis eelnõu, mis nägi ette riigipea ameti loomist ja parlamendiliikmete arvu vähendamist 80-le.

V Riigikogu (15.06.1932–02.10.1934) töötas ajalooliselt pingelisel ajal. Siis devalveeriti majanduskriisi tõttu Eesti kroon, muudeti põhiseadust ja oli vaikiva ajastu algus. Samal ajal tõstis Euroopas pead totalitarism. 16. märtsil 1934 toimus Riigikogu viimane korraline koosolek. Parlament kinnitas riigivanema otsuse kaitseseisukorra kehtestamise kohta. Seadusandlus läks kogu ulatuses riigivanema kompetentsi ja uued seadused anti välja riigivanema dekreetidena. 2. oktoobril 1934 saadeti Riigikogu lõplikult laiali. V Riigikogu esimehed olid Karl Einbund, Jaan Tõnisson ja Rudolf Penno.

Rahvuskogu tuli kokku 18. veebruaril 1937 ja viimane istung toimus sama aasta 17. augustil. Rahvuskogu koosnes kahest kojast, mille esimehed olid Jüri Uluots ja Mihkel Pung. Kahekojalise Rahvuskogu 80-liikmeline esimene koda moodustati üldiste valimistega, 40-liikmeline teine koda koosnes kutsekodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigivanema nimetatud isikutest.

Rahvuskogu võttis vastu uue põhiseaduse, mille alusel toimusid 1938. aastal kahekojalise VI Riigikogu valimised.

Kahekojaline VI Riigikogu (Riigivolikogu ja Riiginõukogu) esindas Eesti rahvast 7. aprillist 1938 kuni 5. juulini 1940. Parlamendi sisuline tegevus lõppes aga juba aprillis 1940. Pikaks ajaks viimaseks jäänud Riigikogu tegutsemisaega jääb ka 26. septembril 1939 toimunud valitsuse erakorraline istung, et arutada NSV Liidu ultimatiivseid nõudmisi. Riigivolikogu juhtis esmalt Jüri Uluots ja tema järel Otto Pukk. Riiginõukogu juhatas Mihkel Pung.

Veiko Pesur,
Riigikogu kantselei

Riigikogu juubelisündmused

22. aprillil avatakse Toompeal Kuberneri aias parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud rändnäitus “Riigikogu 100”.

23. aprillil on Riigikogus pidulik istung ja Jaak Valge ajalooraamatu „Eesti parlament 1917-1940“ esitlus.

24. aprillil esitletakse Toompea lossi Valges saalis parlamendi 100. juubelile pühendatud marki ja toimub nõupidamisruumide nimetseremoonia. Kolm Riigikogu koosolekuruumi saavad nimed kunagiste riigimeeste August Rei, Otto Strandmani ja Jaan Tõnissoni järgi.

Samuti esitletakse Rahvusraamatukogus Jaak Valge ajalooraamatut ja seal toimub ka e-raamatu “I Riigikogu liikmed” esitlus ning avatakse e-näitus “Parlament ja aeg”. Raamatukogu sündmused on avatud kõigile huvilistele.

26. aprillil tähistab Riigikogu oma juubelit piduliku kontsert-vastuvõtuga Estonias.

Traditsiooniliselt Riigikogu sünnipäeval toimunud Riigikogu lahtiste uste päev on seekord 25. mail. Toimub ka kontsert ja avatud on Pika Hermanni torn.

Allikad: riigikogu.ee, meieparlamentjaaeg.nlib.ee, Jaak Valge ”Eesti parlament 1917–1940“ (Tallinn, 2019)
Põhjalikumalt saab ajaloo kohta lugeda Riigikogu kodulehelt.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.