Saada vihje
Doktor Adik Levin ja tema salaaed (0)
Article title
Enne mahaistutamist tahavad tomatitaimed ikka silitamist. Nii kinnitab abikaasa Dina. Adik Levin on oma abikaasaga päri. Nagu aiandusküsimustes ikka ja alati.

“Elada maal, omada maad ja mitte kasvatada tomateid, kurke ja muud tervislikku – see on kõige suurem patt, mida inimene oma ja laste tervise vastu teha saab,” arvb endine tuntud lastearst, nüüdne toitumisnõustaja Adik Levin (78).

Dina ja Adik Levini Vääna-Jõesuus asuva suvekodu aed pole küll suur, aga tervist täis. Nii arvab legendaarne tohter Adik Levin. Nagu oli innovaatiline tema tegevus lastearstina, on ka tema toitumistarkused sageli peavoolust natukene erinevad. Mõni inimene kohe on selline, et üritab maailma muuta.

“Hakkasin tõsiselt toitumisküsimustega tegelema siis, kui mul avastati diabeet. Olen täielik diabeetik, süstiv,” kõneleb doktor. See tähendab inimene, kes peab väge hoolega mõtlema, mida süüa.

“Kui ma aastas söön kolm-neli kuud oma kasvatatud tomateid, siis saan lükopiine – tomati sees olevaid kõige tähtsamad aineid – terveks aastaks. Need tomatid, mida poes müüakse, need on kunstlikult kasvatatud, need pole hoopiski nii väärtuslikud,” kinnitab ka doktor levinud arusaama. Neid töödeldakse kunstlikult, nad ei jõua loomulikul teel valmida.

Ega tuntud doktorgi mingeid imetaimi oma aias kasvata: peale tomatite ja kurkide kasvatatakse  rohelist salatit, aednike hulgas aina enam populaarsust koguvat lehtpeeti ehk mangoldit, sibulat, rukolat, maasikate vahel on traditsiooniliselt küüslauk.

Kui aga kasvatamisest kui protsessist kõnelda, siis geneetikuharidusega Dina on selles peres aednik ja otsuste langetaja, mis ajal, mida ja kui palju istutada. “Mina aitan ainult füüsiliselt kaasa, abikaasa juhib kodust aiapidamist,” tunnistab doktor heal meelel.

“Mul on suvel seitse kuni üheksa sorti tomatitaimi, kokku 35 põõsast, kasvuhoones kasvamas. Igal aastal katsetan mõnda uut sorti. Kui on saagirikas ja maitsvate viljadega, siis jätan kasvama,” kõneleb varasemalt pikki aastaid meditsiinikoolis õpetajaks olnud Dina. Adik kinnitab, et enamik praegusi medõdesid on oma geneetikateadmised saanud Dinalt.

Oma aia tomatitega uude aastasse

“Neist 35 põõsast neli-viis on hästi hilised sordid, mille veel mitte päris küpsenud, osaliselt rohelised viljad nopin ära oktoobri alguses,“ kõneleb geneetik Dina nüüd tomatite geneetikast. Levinite peres tomateid ja kurke talveks ei ei konserveerita – milleks, kui poes on piisavalt häid konseerveeritud köögivilju. Veel osaliselt rohelised tomatid paneb naine hoopis kartongkarpidesse, kaks kihti üksteise peale. Järelvalmimisele. Paljud tomatikasvatajad teevad nii, see pole aiandushuvilistele ehk eriline uudis, aga…

“Mina keeran kõik tomatid enne karpi panekut ajalehepaberisse. Just ajalehepaberisse, mitte tavalisse valgesse paberisse,” rõhutab Dina. Mürgine trükivärv tapab parasiidid ja hävitab putukad, nii säilivad tomatid järelvalmides veel mitu kuud.

Mida arvab aga endine rahvusvaheliselt tuntud lastearst, nüüdne toitumisnõustaja Adik Levin mürgises trükivärvis järelvalmivatest tomatitest?

“Trükivärv on tõepoolest väga mürgine, kahjulik eriti neerudele,” teab doktor. Kaubanduskettidesse ei lubaks ta selliselt säilitatud tomateid mingil juhul. “Aga meie peseme pärast paberist väljavõtmist tomateid väga korralikult. Ükshaaval,” räägib Dina oma meetodi lõpuni.

“Kui me ostame poest sidruni või ükskõik mis puuvilja – ikka tuleb see korralikult ära pesta. Sest enne transportimist, mis kestab vahel kaks-kolm nädalat, töödeldakse kõiki puuvilju dioksüüdiga, mis pole vähem mürgine kui trükivärv,” kõneleb doktor.

Saladust ei olegi

“Jalutan siin Vääna-Jõesuus suviti majade vahel: ilusad hooned, muru, lapsed jooksevad aias. Aga mõnel krundil pole ühtegi peenart, kasvuhoonest rääkimata,” mõtiskleb doktor aknast välja vaadates. Kui ta siis uurib noorelt perelt, miks midagi peale lillede ei kasvatata, tuleb lühike vastus – me ei jõua, pole aega.

“Miks ei jõua?!” saab doktor kurjaks. “Lastele on see eriti tähtis, kõik roheline – salatid, kurgid – sisaldavad kiudaineid, mis on seedimise, seedetrakti kohapealt eriti oluline. Kui on kas või lapike maad, peab omakasvatatud köögivili laual olema,” on doktor resoluutne.

“Mõned kasvatavad viinamarju, teised arbuuse, aga see sportlik tegevus, hobi,”  arvab Dina. Tore hobi. Aga omast aiast peab oma roheline ikka võtta olema. “Praegune meditsiin liigub selle suunas, et üha rohkem on hakatud uurima inimese mikrobioomi,” täiendab doktor. Mikrobioom, see on inimese soolestikus elavate mikroorganismide, bakterite kooslus, mida on umbes sama palju või veel rohkem kui on meie kehas rakke.

Kui inimesele on sisse kodeeritud mõned haigused ja ta ei pea oma mikrobioomist lugu, siis haigused tulevadki. Kiudaianed, mida saame rohelistest köögiviljades, toeavad organismi mikrobioomi kasulikke baktereid, pärssides kahjulike tegevuse. See vähendab riski haigestuda, tõstab elukvaliteeti,“ tähendab 79-aastane doktor Adik Levin reipalt. Muid saladusi tema aed endas ei peidagi – tuleb teadlikult tegutseda ja toituda.

 

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.