Saada vihje
DigiMaa lõpukell lööb 31. augustil (0)
DigiMaa valguskaabli ühenduse saamiseks on seni Harjumaalt esitatud ligi 15 000 sooviavaldust ja soovide kogumine kestab veel augusti lõpuni. Seejärel hakatakse planeerima, kuhu ja kuidas valgukaabli võrku rajatakse. Võrgu ehitus algab 2018. aastal ning kestab 2-3 aastat.

DigiMaa projektijuht Olav Harjo peab 15 000 sooviavaldust „päris heaks“, sest statistikaameti andmetel on Harjumaa piirkonnas 32 386 asustatud eluhoonet. „Üldiselt sõltub sooviavalduste arv otseselt sellest, kuidas on info DigiMaast jõudnud inimesteni. Nendes omavalitsustes, kus on infot levitatud aktiivselt läbi omavalitsuse kodulehe, ajalehe, sotsiaalmeedia ja külavanemate ning -seltside kaudu, on ka sooviavaldusi võrreldes teistega rohkem,“ ütles ta.

Üle 50% majapidamistest on tulnud sooviavaldusi Aegviidu, Anija, Jõelähtme, Keila, Kose, Kuusalu, Nissi ja Padise vallast. „Sooviavaldusi võiks aga rohkem olla Maardu, Loksa, Paldiski, Keila ja Saue linnast,“ märkis Harjo.

Riik otsustab, kuhu

Sooviavalduste esitamine on kogu piirkonna või elurajooni jaoks oluline, sest nende järgi hakatakse planeerima valguskaabli võrku. Harjo sõnul on võrgu planeeringust kavas teha mitu versiooni, et saaks läbi arvutada erinevaid variante – kas võrgu rajamine tasub ära või mitte.

„Ühes versioonis võetakse planeeringusse sisse kindlasti kõik majad, kust on sooviavaldusi tulnud ning tehakse selle põhjal arvutused. Kui selgub, et selliselt majandusmudel ei toimi, siis hakatakse välja jätma neid maju, kuhu kaablivedamine on kõige kallim,“ selgitas ta.

„Kui aga MKM ütleb, et tema ei anna toetust tiheasustuse majade ühendamise jaoks, vaid ainult „metsataludele“, kuna ta peab kaitsma ühe suure telekomi ärihuve, siis ei saa tiheasustuse arvelt hajaasustuse maju ühendada.“

Nagu igaüks aru saab, on tiheasustuses võrgu rajamine märksa odavam kui mõnes hajakülas. Kas ja kui palju hajaküladesse saab võrku rajada, sõltub aga riigist, täpsemalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist (MKM), sest sealt tuleb valguskaabli võrgu jaoks vajalik rahaline toetus.

„Tiheasustuses on ühe maja võrku ühendamine suhteliselt odav, aga hajaasustuses väga kallis. DigiMaa projektis on plaanis need koos välja ehitada ning sellega saadakse keskmiseks maja ühendamise hinnaks mõistlik suurus,“ selgitas Harjo ärimudelit. „Kui aga MKM ütleb, et tema ei anna toetust tiheasustuse majade ühendamise jaoks, vaid ainult „metsataludele“, kuna ta peab kaitsma ühe suure telekomi ärihuve, siis ei saa tiheasustuse arvelt hajaasustuse maju ühendada.“

Kui selline must stsenaarium peaks tegelikkuseks saama, tähendab see, et kaugemal asuvaid piirkondi ja maju ei ole võimalik DigiMaa võrguga ühendada, kuigi soovi on selleks avaldatud. „Aga loodame, et MKM teeb siiski Eesti riigile kasuliku otsuse ja laseb DigiMaa ühendusi ehitada sinna, kuhu elanikud ja ettevõtted on seda soovinud,“ lausus Harjo.

Hind umbes 300 eurot

Võrgu esialgne planeering valmib kuu aja pärast ning siis saab ka teada, kui palju on vaja võrku rajada ning kui palju see maksma läheb. Et võrku ehitama hakata, peab MKM rahuldama DigiMaa rahataotluse. Harjo sõnul algab praeguste plaanide järgi võrgu ehitus järgmisel aastal ning ehitus kestab 2-3 aastat. Millal kuhu võrku rajatakse, antakse jooksvalt sooviavalduse tegijatele teada.

Soovi avaldamiseks on aega veel loetud päevad – nimekiri lüüakse lukku 31. augustiga. „Soovitame kindlasti kõigil soovijatel esitada sooviavaldus enne 31. augustit. See ei maksa midagi ja see ei kohusta veel inimest liituma, aga selle põhjal saame otsustada, millised majad ja piirkonnad saavad kindlasti ühenduse. Ka mõni üksik sooviavaldus võib saada määravaks, kas piirkonda tuleb DigiMaa võrk või mitte,“ ütles Harjo.

DigiMaa võrguga saab liituda ka siis, kui võrk on valmis ehitatud, aga see on märkimisväärselt kallim. Kui praegu on esialgne liitumistasu u 300 eurot, siis hiljem võib summa ulatuda tuhandete eurodeni.

TEAVE: DigiMaa valguskaablivõrk
• Harjumaa Omavalitsuste Liidu veetava projektiga DigiMaa rajatakse valguskaabli võrgud sinna, kus neid veel pole või kuhu neid lähiaastatel ei plaanita rajada. Selleks peavad aga elanikud ise soovi avaldama, milleks on aega kuni 31. augustini.
• Harjumaal on praegu 50% majapidamistest interneti püsiühenduseta. Kui Tallinn välja jätta, siis on protsent veelgi kõrgem.
• Olav Harjo sõnul on valguskaabel lähitulevikus ainus tehnoloogia. „Valguskaabel on infoühiskonna vundament, kõik töötab tulevikus ainult tänu sellele,“ ütles ta ja tõi näiteks 5G, mis levib vaid väga kõrgetel sagedustel ja väga väikseid vahemaid, mis tähendab, et valguskaabliga ühendatud tugijaamad peavad olema nii inimeste kodudes igas toas kui igas tänavavalgustuspostis.
• Sooviavalduseks tuleb minna lehele digimaa.ee.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.