Lääne-Harjumaal asuva suurvalla ideed on veeretatud mitu aastat. Selle idee kõige jõulisem toetaja ja eestvedaja on olnud Saue vallavanem Andres Laisk. Nüüd tundub, et idee hakkab tegelikkuseks saama – läbirääkimisi on nõus alustama Saue linn ning Keila, Kernu ja Nissi vald.

Suvepuhkuste ajal muidugi midagi ei juhtu, nii palju on selge. Kuid jah-sõna neljalt omavalitsuselt on siiski palju rohkem kui kunagi varem. Näiteks on Saue vald teinud Saue linnale mitmeid ettepanekuid, mis siiani on kõik tagasi lükatud.

Ka seekord tuli Saue vallale üks ei-vastus, ühinemisläbirääkimistest keeldus Keila linn. Samas ütles jah-sõna Saue linn.

Harju Elu käis Andres Laiskiga rääkimas, miks on üks suurvald hea idee, kuidas mõjutab see maakonna lääneosa tulevikku ning miks on Tallinna lähedus ühtaegu nii positiivse kui negatiivse mõjuga.

Miks on just Saue vald olnud viimastel aastatel omavalitsuste ühinemise eestkõneleja?

Andres Laisk: Ajalooliselt on nii kujunenud, et meil on volikogus progressiivne seltskond, kes on toetanud tugeva omavalitsuse poliitikat. Minu ja endise abivallavanema Mikk Lõhmuse näol oli tegu inimestega, kes on käsitlenud teoreetilist lahendust. Kolmas komponent on Saue linn. Valla ja linna ühinemine on ju nii loomulik, et sellest ei saa üle ega ümber. Põhjus, miks me laua taha pole siiani jõudnud, pole vallas. Aga eks iga asi tuleb omal ajal.

Pikka aega oli ju õhus haldusreformi võimalus, eks see pani ka paljud omavalitsused ootele. Täna reformi läbiviimiseks enam tahet pole ja seetõttu on tekkinud palju omavalitsusi, kes leiavad, et äkki on mõistlik asi ise aktiivsemalt käsile võtta.

Tegite varem ettepaneku ka Harku ja Saku vallale, kuid sinnapaika see jäigi.

See oli eelmine ettepanek, vist aastal 2011. Siis me lähtusime siseministeeriumi poolt paika pandud ühinemispiirkondadest, mis tegelikult ka täna veel kehtivad. Ja Saku ja Harku vald olid seal kirjas. Toona tuli tõesti kõigist volikogudest eitav vastus ja eks sel on ka omad põhjused. Saku vald vaatas siis Kiili valla suunas. Ja Harku on selline omavalitsus, mis isegi minu kriteeriumite järgi on võimeline jätkama ka pikas perspektiivis iseseisvana. Tulenevalt asukohast ja rahvaarvust ei ole neile oluline kellegagi liituda.

Tänane ühinemisettepanek aga lähtub rohkem sisust – sellest, et keskused peavad endaga ühendama tagamaid, et nii keskus kui tagamaa saaksid tasakaalustatult areneda. Oleme lähtunud ka transpordikoridoridest – maanteedest, raudteest –, kus on inimeste loomulikud liikumistrajektoorid. Nähtavasti seetõttu on nüüdne ettepanek saanud ka positiivsema vastukaja.

Miks tahab Saue vald teistega ühineda, kui umbes sama suur Saku vald tahab omaette jätkata?

Ega nemad ka ei taha, nad püüavad samuti oma tagamaad endaga ühendada, aga vaatavad minu teada hetkel maakonnapiirist välja, Kohila valda Raplamaal. Saku vald tundub lähtuvat samast loogikast nagu meiegi – ühine raudteekoridor, lasteaiad-koolid jne.

Ja me oleme Saku vallale ka edaspidi ühinemiseks avatud, kui neil soov peaks tekkima.

Lääne-Harjumaal on ka veel Padise ja Vasalemma vald.

Nemad on jah, selline keeruline teema selles kontekstis. See tundus liiga suur tükk, mida haarata.

Meil oli algselt soov kutsuda laua taha omavalitsused, kes on väljendanud soovi liitumisega edasi minna. Et ei ürita teha midagi vägisi, vaid suunata tekkinud positiivset tahet õigesse suunda. Kui praegune stsenaarium teostub, näeme Padiset ja Vasalemmat hea meelega liitumas. Kui ei, siis on võimalik, et nad liituvad Keila linna ja Keila vallaga. Tallinna kaugtagamaad pole mõistlik enne kellegagi liita, kui on selge, kuidas liituvad Tallinna lähivallad. Algselt oli meie plaanides ka Keila linn, kuid nemad ütlesid ei. See on muutuja, millest meie ühinemiskava sõltub üsna palju. Aga eesmärk on ikkagi võimalikult laialt liituda, et elanike arv tuleks umbes 25 000, mis on päris optimaalne.

Millele see hinnang toetub, et 25 000 on optimaalne?

Laias laastus Rootsi ja Taani kogemusele. Tiheasumites võiks paikneda umbes 10 000 inimest ja need suudaks hajaasustuse ära majandada. See on muidugi väga jäme hinnang, sel pole tõsiteaduslikku analüüsi.

Olete varem öelnud, et suurvalda on Lääne-Harjumaal vaja, et seista vastu Tallinna tõmbele. Kas see on siiani üks põhjuseid?

Mingil määral kindlasti. Eriti tasuta teenuste kontekstis, kui Tallinn üritab kunstlikult elanikke teistest omavalitsustest ära meelitada. Selle vastu ei saa, aga omavalitsus peab olema piisavalt tugev, et arengutega Tallinnas kaasas käia ja pakkuma samas ise teenuseid, et elanik poleks motiveeritud end Tallinnasse ümber kirjutama.

Ka seda on võimalik vähendada, et nii paljud inimesed käivad Tallinnas tööl. See on samuti üks eesmärke.

Kahtlejad küsivad, et kust need töökohad tulevad?

Tänases õigusruumis saame olla heaks partneriks ja turundajaks. Kui oleme suurim omavalitsus Harjumaal, hakkavad ettevõtjad ise mõtlema, et võiks siia tulla. Teisalt on vaja tarka turundamist, et oleks elanikele sobiva profiiliga ettevõtteid. Muidu on nagu praegu mõnes kohas, kus ettevõtjad toovad tööjõudu Tallinnast.

Teine võimalus on kaugtöökohtade loomine. Järjest rohkem tekib töökohti, kus tehakse tööd kas kodus või ajutisel kontoripinnal.

Ühinemise puhul peab küsima ka elanike arvamust ehk korraldama rahvaküsitluse.

Me oleme sellega juba alustanud, teinud omal kulul piirkonnas mitmeid uuringuid. Tuleb välja, et erinevates kohtades on erinev arusaam. Tähtis on teadvustada, et mis on ühinemine. Me peaksime tegema selgeks, et see ei ole „üks võidab-teine kaotab“-protsess, vaid et kõik võidavad. Kui kasutatakse väljendit, et „piiride joonistamine“, siis nii kaua, kui Eestis on alla 5000 elanikuga omavalitsusi, ei ole see nii. See on vundamendi ehitamine, et üldse mingi kvalitatiivse reformiga edasi minna.

Aga kui mõni elanik ütleb, et siiani oleme ju hakkama saanud, miks nüüd järsku on vaja midagi muuta?

Hakkama saamine ei ole eesmärk. Eesmärk on areng ja kasv. Üldjoontes saavad ju kõik Harju omavalitsused hakkama, küsimus on pigem selles, kus me tahame olla 10 või 20 aasta pärast. Juba meie ühinemisprotsess võtab aega neli aastat. Ja kui see on läbi, siis 20 aasta pärast pole hakkama saamine kindlasti eesmärk, vaid me tahame olla Harjumaa tugevaim omavalitsus, kes on arenemisvõimeline, kes meelitab investoreid ja kus on hea elada. Hakkama saamine on stagneerunud seisund.

Saue linn on varem liitumisettepanekutele mitu korda „ei“ öelnud, mis nüüd muutus?

Ma usun, et nad tajuvad, et 5700-5800 elanikku ei ole 20 aasta perspektiivis jätkusuutlik. Demograafiliselt on nende elanikkond, võrreldes naabritega, pigem vananev. Ja jääda n-ö isolatsiooni, kui ümberringi ühinetakse, ei ole võib-olla kõige mõistlikum.

Kas Siim Kiisleri tõmbekeskuste plaan, mis riiulisse pandi, oli hea plaan?

Minu arust oli, kuigi ise oleksin olnud veel radikaalsem. Joonistati välja 60 tõmbekeskust, aga osa oli minu arust sinna kunstlikult jäetud. Tõmbekeskuste loogika lähtub minu jaoks fundamentaalsest põhimõttest, et tiheasustus peab üleval hajaasustust. Vastasel juhul hajaasustuses elu hääbub ja kui on piisavalt väike tõmbekeskus, siis hääbub ka see.

Eesti tuleb välja noppida veel vähegi elujõulised tõmbekeskused. Harjumaal on pilt väheke teine. Siin tuleb välja mõelda, kuhu tõmbekeskused alles kujundada, sest siin on kasv ikkagi alles. Kui kasv jätkub, on loogiline planeerida tuleviku tõmbekeskust.

Tõmbekeskuste plaani puhul oleksite jäänud raskemasse olukorda, sest Laagrit ju tõmbekeskuste nimekirjas polnud.

Ei oleks, sest me ju tahame liituda Saue linnaga. Ja uue omavalitsuse keskuseks ei jääks Laagri. Laagri saab küll tõmbekeskuse osaks – ma väidan, et 10-20 aasta pärast moodustavad Saue ja Laagri orgaanilise eeslinna. Kasvavad kokku moel või teisel. Sellisel juhul oleme me Tallinna eeslinn. Siin on mitmed eelised, näiteks transpordikorraldus. Aga on ka omad miinused, näiteks kui Tallinn hakkab elanikke üle meelitama. Tallinna lähedus on meile arengu võti järgmise 20 aasta perspektiivis.

Mitu omavalitsust võiks Harjumaale jääda?

Olen nii pingsalt tegelenud maakonna lääneosaga, et ei ole mõelnudki Kesk- ja Ida-Harjumaale. Lääne-Harjumaal võiks ideaalis olla maksimaalselt kaks-kolm omavalitsust. Üks võimalik alternatiiv töös oleva kõrval tundub olevat selline, et Harku vald jääks eraldi, teine oleks Saku, Saue, Kernu. Ja siis Keila linn oma tagamaaga. Aga praegu on eelistatuim loomulikult töös olev kombinatsioon, mis arvestab parimal viisil inimeste loomulikku liikumist. Ja see võib pikas perspektiivis viia ka ühe omavalitsuseni (Lääne-Harjumaal – M.T.).

Mismoodi ühinemise protsess pärast suvepuhkusi jätkub?

Augustis on meil juba ametlik kokkusaamine. Arutame läbi ajakava, edasised tegevused, milliseid töögruppe moodustada. Uue aasta alguseks tahaks olla selgel positsioonil, mis saama hakkab. Võimalik, et see juhtub varem.

Riiklik ühinemistoetus jääb 1,2 miljoni euro kanti. Täiesti arvestatav summa, mis katab kindlasti kõik ühinemiskulud.

Teave

Eeltöö suurvalla tekkeks

• Sel kevadel tegi Saue vald ühinemisettepaneku viiele omavalitsusele: Keila ja Saue linnale ning Keila, Kernu ja Nissi vallale.
• Ainukesena vastas eitavalt Keila linn.
• Läbirääkimised viie omavalitsuse vahel algavad pärast suvepuhkusi augustis.
• Ühinemise tähtajaks on praegu planeeritud kohalikud valimised 2017. aastal. Ei välistata, et ühinemine võib toimudaka varem.
• Riigipoolne ühinemistoetus oleks viiele omavalitsusele ca 1,2 miljonit eurot.
• Suurvalla rahvaarv oleks ca 25 000.