Saada vihje
Ajahammas pureb rõdusid (0)
Aasta algul valminud Tehnilise Järelevalve Ameti uuringust nähtub, et nõukogude ajal valminud kortermajade rõdupaneelid on sageli väga halvas seisukorras ning võivad olla varisemisohtlikud.

Jüris, aadressil Tammiku tee 23 asuv kortermaja oli üks sellistest, mis vajas kiiremas korras parandamist. 1979. aasta detsembris valminud paneelmaja rõdude esipiirdepaneelid olid sedavõrd halvas seisus, et kujutasid ohtu nii elanikele kui ka möödakäijatele.

Korteriühistu eelmine juhatus tellis soojustuse hoone otsaseintele ning katusele. Kuna remondi kvaliteet oli küsitav, otsustas majaelanik Sven-Orli Orgmets tellida tervele majale ehitusekspertiisi. Selle tulemusena selgus, et kortermaja põhjaküljes olevad rõdupaneelid olid oma aja ära elanud.
“Meile tehti ettekirjutus, kuid asi seisis seni, kuni sain ise juhatuse esimeheks,” räägib Orgmets.

Esialgu ei olnud ehitusfirmad nõus renoveerimistööd ette võtma. “Ju oli see keeruline või liiga väikese mahuga,” arvab Orgmets, kes juhuse tahtel nägi Tallinnas kortermaja, mille rõdupaneele parasjagu uuendati – nii leitigi praegune töövõtja.

Oma jõududega

Tänaseks on kuni 220 kilogrammi kaalunud vanad paneelid maja kõrval virnas. Tellingutel liiguvad ehitajad ning usutavasti valmib objekt juba oktoobris. Alles paneelihunniku kõrval saab kõrvaltvaataja tutvuda maja tegeliku olukorraga. Metallraami sisse valatud betoon on pragunenud, konstruktsioonielemendid on muutunud rabedaks ning murenevad sõrmede all.

Töövõtja Avirato Ehitus OÜ juhatuse liikme Ants Graubergi sõnul tuleneb see nõukogude ajal kasutatud materjali kehvast kvaliteedist. “Metalli süsinikusisaldus kõikus toona korralikult ning kohati on armatuur paneeli pinnale liiga lähedal,” selgitab ta.

Ümberehituse käigus tasandatakse rõdude pinnad ning need viimistletakse hüdrofoobse seguga, mis on elastne ning tuleb toime Eestile omase muutliku ilmaga. Sadu kilosid kaaluvad esipiirdepaneelid asendatakse aga soojustatud kergpaneelidega. See teeb tulevikus ka rõdude kinniehitamise lihtsamaks.
Orgmetsa sõnul oli oluline, et kogu töö tehtaks korraga. “Me ei saa ju ühekaupa plaate vahetada. Siis oleks tulemuseks “sibulaküla”, mille vastu me ise nii agaralt võitleme.” 3500 eurot maksnud ehitusprojekti jaoks taotles korteriühistu esimees tänavu juunis ka vallalt toetust, mida talle ei eraldatud.

Pärast ehitusprojekti koostamist asuti aga ehitajat otsima. Kui töövõtja oli leitud, pöördus Orgmets laenu saamiseks panga poole. Tema üllatuseks keeldus pank laenu andmast, põhjendades seda ehitaja mittesobivusega. “See ju tähendab, et panga ja ehitusfirmade vahel on seos, mida ei peaks olema,” on Orgmets mõtlik.

Viimaks jõudis korteriühistu töövõtjaga kokkuleppele ning ehituse eest tasutakse nii olemasolevate vahendite kui ka osamaksetega. “Ka ehitusjärelvalvet teostab sama isik, kes 2008. aastal ekspertiisi teostas,” ütleb Orgmets.

Uued toetused

Juhul kui tegemist oleks olnud hoone täiemahulise renoveerimisega, siis saanuks rõdupaneele vahetada ka KredExi rekonstrueerimistoetuse abil, mida on tänaseks eraldatud mahus 151,4 miljonit eurot. Vahendite puudumise tõttu on uute taotluste vastuvõtt tänaseks aga peatatud.

Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa sõnul on kortermajade rekonstrueerimise meede ja selle täpsemad tingimused praegu väljatöötamisel ja kooskõlastamisel. “Kõigi eelduste kohaselt avaneb see 2015. aasta alguses,” lausub Ots, kes tuletab meelde, et toetus on mõeldud kompleksseks renoveerimiseks, mis võib hõlmata ka rõdupiirete uuendamist.

Teiste kortermajade elanikel soovitab Orgmets kiiresti tegutseda. “Vaadake üle rõdude olukord. Majad ise on väliselt täitsa normaalsed, aga teatud osad tuleb välja vahetada ning oht teiste jaoks kaotada,” ütleb ta. “Kõigepealt tellige ekspertiis ja ehitusprojekt. Selle raha saab ühiselt kokku ning siis saab vähemasti aimu, mis toimub.”

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.