Saada vihje
Aivar Uutar: Eestis võiks päikeseelektrit olla kaheksa korda enam (0)
Article title
Aivar Uutar päikesepaneeliga kontoris.
Aruküla mees Uutar usub, et praeguse 1,3 protsendi asemel võiks päike anda kümme protsenti Eesti elektritoodangust. Tema sõnul jõuame me selleni 2030. aasta paiku.

AU Energiateenus OÜs töötab 14 inimest. Tegevusvaldkondadeks on ärikinnisvara energitõhususe parandamine, tööstussektori ressursitõhususe küsimused ja taastuvenergiasüsteemide rajamine.
“Viimase paari aasta teemaks on olnud päikeseelektrijaamade rajamine,” selgitab ettevõtte juhatuse liige Aivar Uutar.

Juveeliks Omniva

Uutari kontoris hakkab silma India ettevõtte Vikram Solari sinakas päikesepaneel. 2-ruutmeetrise paneeli võimsuseks on 325 vatti. Ühe kilovati saamiseks on vaja laias laastus kuus ruutmeetrit pinda ehk kolm paneeli.

Energiateenus rajas oma esimese päikeseelektrijaama 2016. aastal Tartu lõunakeskusele. “Jaama võimsuseks on kõigest 15 kilovatti. See on võrreldav ühe eramaja katusele mineva jaama suurusega,” räägib Uutar tagasihoidliku alguse kohta.

Energiateenuse paigaldatud päikesepaneelid Omniva logistikakeskuse katusel. FOTO Alar Koot 

“Meie jaamadest tuntuim on Rae valda Lehmja külla rajatud uue Omniva logistikakeskuse katusel. Seal on needsamad Vikram Solari paneelid. Jaama võimsus on ca 500 kilovatti. See valmis eelmise aasta sügisel ja läks maksma umbes 400 000 eurot,” selgitab mees.

See teeb päikeseelektrijaama ehitusmaksumuseks kilovati kohta 800 eurot. Uutar usub, et tulevikus õnnestub jaamu ehitada odavamalt, nii et kilovati hinnaks tuleks 700 või kõigest 600 eurot.

Energiateenus on kolme aastaga rajanud paarkümmend päikesejaama, neist pooled Harjumaale. „Eramajade katustele meie oleme teinud üheainsa. Enamasti on need jaamad suuremad, kas siis maaomanikele või tootmisettevõtete katustele,“ selgitab mees.

Sobiks ka põllule

Kui 2017. aasta lõpu seisuga oli Eestis ligikaudu 30 megavatti päikeseelektri tootmisvõimsust, siis 2018. aastal lisandus 100 megavatti. Päikeseelekter moodustab nüüd 1,3 protsenti Eestis toodetavast elektrist.
Praegu otsib Uutar järjekordse päikesejaama rajamiseks vähemalt 6000-ruutmeetrist krunti. “Sinna saaks rajada 200-kilovatise jaama,” arvab ta.

Mehe hinnangul on Eestis on väga palju väheväärtuslikke maatükke, mida ei kasutata. “Kui seal on hea ligipääs ja võimalik mõistlikel tingimustel elektrivõrguga liituda, siis päikesejaama rajamine väärindab seda maatükki,” räägib Uutar.

Omniva logistikakeskuse päiksejaama elektritoodang 22. veebruaril. 

Et mees ise elab Raasiku vallas Aruküla alevikus, otsib ta sobivad krunte 50-70 kilomeetri raadiuses oma kodukohast, et oleks optimaalsem päikesejaama ehitada, opereerida ja turvata.

Kui maa on leitud, läheb edasine kiiresti. “Sellise jaama rajamine seal platsi peal on kahe nädala töö,” arvab ta. Päikesejaama tasuvusajaks kalkuleerib ta alla kümne aasta. Lisaks pangalaenudele on abiks toetusmeetmed.

“Maaettevõtetele on teatud tingimustel võimalik PRIAst saada toetusi. EASist on võimalik saada toetusi liitumispunktide rajamiseks. Kuni 50-kilovatistele jaamadele on täna veel kehtiv taastuvenergia toetus, mida siis makstakse järgnevad 12 aastat,“ selgitab Uutar.

Omad kitsaskohad

Päikeseenergial on omad kitsaskohad. “Oleme ausad. Talvel sompus lumesajuse ilmaga tegelikult see jaam ei tooda midagi. Pole mõtet illusioone teha,” ütleb Uutar ja lisab: “Veebruarikuised päikeselised ilmad annavad keskpäeval juba korralikku toodangut.”

Monitor kontori seinal näitab, et Omniva logistikakeskuse päikesejaam on 22. veebruaril hakanud elektrit tootma kell kaheksa hommikul. Kümneks on toodang tõusnud 150 kilovatini, kaheteistkümneks 250 kilovatini, et siis sarnase tempoga soikuda kella neljaks pärastlõunal.

“Põhitootmine on aprillist oktoobrini,” lisab Uutar. Mis ikkagi kompenseerib pimedal ajal päikesepaneelidest saamata jäänud elektrit? “See elekter tuleb sealtsamast, kust ta tuli enne päikeseelektrijaama,” tunnistab ta.

Kus vanad päikesepaneelid utiliseeritakse? “See teema ei ole veel väga kõvasti lauale kerkinud, kuid meie koostööpartner on valmis elu ära elanud paneelid utiliseerimisse võtma,” väidab mees.

Uutar usub siiski, et järgnev kümnend saab olema päikesejaamade rajamise kuldaeg. “Aastaks 2030 võiks Eestis olla umbes üks gigavatt päikeseelektri tootmise võimsust ehk tänasega võrreldes kaheksa korda rohkem,” kalkuleerib ta.

See tähendaks, et aastal 2030 saaks Eesti 10 protsenti vajaminevast elektrist päikesejaamadest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.