Saada vihje
Aiandus aknalaual ehk taimed silmale ja kõhule (0)
Article title
Virve Haabsaar tänavusel Kuusalu kogupere päeval. Ta juhtis koolitust Näpud Mulda. FOTO: Ulvi Rand
Pikk ja pime sügis ning talv sunnivad mõtlema, kuidas koduselt värskeid maitsetaimi kasvatada. Kevadel saab aga istutada peenrale toas kasvatatud lilli ning muudki.

ENSV ajal oli nn aknalauaaiandus väga populaarne. Toitu nappis ja nii tuli enda pea tööle panna, et saada söögilauale värsket lisa. Ometi pole kodused rohenäpud kuhugi kadunud. Kuusalus elav Virve Haabsaar on endiselt aiapidaja ja kasvatab taimi ka enda kodus.
„Aiandusega olen tegelenud kogu oma elu, sest õppisin Räpinas aiandusagronoomiks.Oma isiklikku aeda olen omanud umbes 30 aastat,” ütles Haabsaar Harju Elule.
Erilisi saavutusi aianduse alal ei oska naine välja tuua. „Arvan, et olen õnnelik, kuna minu suurim hobi aiandus on olnud ka minu töö,” lisas ta.

Tulbidki aknalaual

Tubase aianduse juurde jöudis Haabsaar siis, kui endise Kuusalu kolhoosi aiand lõpetas tegevuse. Ta alustas taimedest, mida tahtis ise aias kasvatada. Need olid peiulilled, kosmosed, rukkilill, astrid jne. Köögiviljadest olid valikus tomat, kurk ja kõrvits.
„Esimesel aastal proovisin kasvatada ka seemnest püsikuid. Minu lemmikud toas ette kasvatatavatest taimedest on peiulill, salvei ehk salvia ja pillergroon,” seletas naine.
Tänavu proovis Virve Haabsaar ajatada aknalaual ka tulpi. Tulemusega jäi ta rahule. “Tulpide ajatamisega alustasin detsembris. Paprika- ja tšilliseemned külvan veebruaris, lilletaimed ja tomat märsis, köögivilja aprilli algul,” seletas ta.
Toas hoolitseb naine taimede eest vastavalt vajadusele. Värsked külvid tahavad soojemat temperatuuri ning neid on hea hoida pliidi või ahju ääres. “Pikeeritud taimed panen aga aknalaua peale, sest seal on rohkem valgust. Kastan vastavalt vajadusele,” kirjeldas Haabsaar. Taimi väetab Haabsaar siis, kui on need viinud kasvuhoonesse katteloori alla.

Põhk aitab umbrohu vastu

Kasvuhoonessse viib ta taimed aprilli keskpaiku. Kusjuures kasvuhoone ei ole köetav. Kesküttega majas taimede kasvatamise kogemused naisel puuduvad.
„Kuna tänavu on aega rohkem, siis sai kõiki asju külvatud ja kasvatatud ka rohkem. Proovin enda kasvatatud kaupa ka müüa,” ütles Haabsaar.
Paaril viimasel aastal on aednik kasutanud peenarde umbrohuvabana hoidmiseks põhugraanuleid. Kokkupuutel veega need paisuvad, muutuvad pehmeks ning seejärel multsib mass ilusasti kogu peenra. “Kui paned natuke paksemalt, siis ei tule ka naat läbi. Kasvatan ka maasikaid, kuid põhugraanul maasikale ei sobi, sest puru jääb marja külge. Küll aga sobib põhk hästi teistele kultuuridele,” õpetas Virve Haabsaar.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.