Saada vihje
Aegviidu vallavanem tunneb muret elanike vähesuse üle (0)

Harjumaa väikseimas omavalitsuses leiti mullu sügisel pärast valimisi vallajuht konkursiga. 27. novembril valis volikogu vallavanemaks VL Ainult Üks Aegviidu liikme Riivo Noore. Tänaseks on ta olnud ametis veidi vähem, impotent | kui kaheksa kuud.

Kuidas on senine tööaeg möödunud?

Tegelikult peaks küsima hinnangut vallaelanike käest. Ise jään ma rahule. Sisseelamise aeg on saamas möödas. Olen jõudnud mõtteid ja sihte seada. Töö on huvitav.

Millised on praegu omavalitsuse põhimured? Kas endiselt elanike arvu vähenemine, symptoms mida nimetasite ka enne jõulupühi antud intervjuus?

See on tõesti peamine mure. Nendel kasvuaastatel, kui arendati ja rajati uusi elamuterajoone, ei tulnud Aegviitu kahjuks ühtegi asumit. Ja seega ei lisandunud ka uusi inimesi.

Plaane on mitu, aga enamus omavalitsuse piirides asuvast maast kuulub riigile ning vaid riik saab seega maid müüa. Arendusi on takistamas ka üldine majanduslik olukord.

Aegviidus on hetkel töös mitu elamuarenduspiirkonda, kuid nende mõju elanikkonna suurenemisele võtab veel aega. Suuri kortermaju ei ole plaanis ehitada. Sobilikud on kas ühe- või kahepereelamud.

Praegu oodatakse ettepanekuid valla arengukava jaoks ja seda aastateks 2015-2019. Mida Aegviidu elanikud Teie hinnangul kõige enam vajavad?

Noored või keskeale lähenevad pered vajavad kindlasti eluaset. Aga neile on peale selle tarvis ka muud. Näiteks võimalusi vaba aja veetmiseks. Välispordi harrastamiseks on väga head tingimused ja terviserajad. Aga kool ja kogukond vajab spordisaali, kus saaks talvel erinevaid alasid harrastada. Praegune väike koolisaal on spordile kitsas.

Samas on vallas väga tugev kolmas sektor ja tegutseb mitu MTÜ-d. Kui rahvamaja saab uue välisilme, siis see toob uued arengud ka kultuuriellu.

Milline võiks olla Aegviidu viie aasta pärast? See aeg on veidi pikem, kui on jäänud volikogu kooseisul ametis olla.

Ennustamine on tänamatu tegevus. Ideaalis näen, et selle ajaga oleks ära tehtud mitmedki asjad. Ehk siis eelmainitud kooli juurdeehitus-spordisaal, depoohoone renoveerimine, rahvamaja siseremont, raamatukogu välisremont ja kergliiklustee Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskuseni.

Need on asjad, mille jaoks tahame abi ka Euroopa Liidu tugifondidest. Loomulikult on tähtis ka elamuehituse hoogustumine.

Valda on kutsunud ühinema naabrid Anijalt ning ka Lääne-Virumaalt, Tapa vallast. Aga maakonna väikseim omavalitsus sammub ikka iseseisvalt. Miks see nii on?

See on muidugi volikogu otsus, et nii on läinud. Pean sügavalt lugu naabervaldadest ja nende juhtidest. Me saame väga hästi läbi. Aga ma ei näe, et kohalikule inimesele midagi paraneks, kui Aegviidu ühineks Tapa või Anijaga.

Keskus läheks pärast ühinemist naabritega kaugele. Kehrasse on küll rongliiklus tihe, kuid autoga tuleb teha pikem ring. Tapa linna saamine on komplitseeritum. Aegviidu oleks ühinemise järel endiselt ääremaa ja see staatus ei ole meeldiv. Juba geograafiliselt on Aegviidu suhteliselt eraldiseisev alev, keset metsi.

Aga kuidas vald enda rahalise poolega toime tuleb?

Eelarve on tehtud vastavalt rahakotile ja kasutada saab seda, mis on. Samas tuleb leida lisaallikaid rahastamiseks. Õnneks on olemas targad inimesed, kes kirjutavad projekte. Näiteks rahvamaja renoveeritakse EASi toel. Laen vallal puudub. Samas kooli juurdeehituse teostamiseks tuleb kindlasti kasutada laenuraha.

“1870. aastal valminud raudteejaam on eraomanduses. Kõrval on depoohoone, mis on antud vallale kasutada. Hoonesse on plaanitud Kõrvemaa turismikeskus, millest saaksid kasu lisaks Aegviidule ka Anija, Albu ja Tapa valdade ettevõtjad,” ütleb Riivo Noor. Ta hoiab käes kooli spordisaali eskiisprojekti.


 

Teave

Aegviidu vald

  • Esimesed ametlikud andmed Aegviidu kohta pärinevad aastast 1796 – krahv Mellini koostatud Liivimaa kaardilt.
  • 1926. aastast sai Aegviidu suvitusaleviku õigused. 1945. aastal sai see aleviks. Omavalitsuse õigused omistati 20. juunil 1991 ja valla staatus aastast 1993. Pindala on 11,97 ruutkilomeetrit.
  • Elanike arv vallas on vähenemas. 1967. aastal elas Aegviidus 1226 ning 1983. 1244 inimest. Aastal 2003 oli elanike arv 933, aastal 2011 830 ning tänavu 1. jaanuaril 747.
  • Vaata lisa: www.aegviidu.ee

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.