Aegviidu koolil täitub 100 aastat (0)
Aegviidu kool on päev noorem kui Soome vabariik – õppetööd alustati seal 7. detsembril 1917 direktor Clarissa Muru-Murumaa juhtimisel. Juubeli krooniks valmib uus ja uhke spordihoone 20. detsembril.

Esmaspäeva pärastlõuna Aegviidu kooli esimeses klassis. Õpetaja Mari Põder hoiab silma peal viiel juntsul. “Muidu neil on sihukesed kolmetunnised, aga täna on viietunnine tööpäev,” selgitab ta.

“Praegu on eesti keele tund. Õpime just, kust piim tuleb. Piim tuleb piimameiereist. See on täiesti uus sõna. Lahkasime teda. Me just leiame vastuse, et piimameierei on väike piimavabrik. Meil seisab reedel ees õppekäik Imaveresse piimandusmuuseumisse. Jätkame siis terve nädala seda teemat,” ütleb Põder.

Väikese maakooli esimeses klassis käib tegelikult kuus õpilast. “Üks on eriprogrammiga pikapäevarühmas. Teda hetkel ei ole siin. Temal on see tund juba reedel tehtud. Ta on keelekümblusõpilane,” avab Põder lapse tausta.

Kuidas on laste hinded? “Esimeses klassis Aegviidu koolis ei hinnata õpilasi, vaid on hinnangud. Hinnangud anname novembri viimasel päeval, teeme kokkuvõtted,” ütleb Põder. “Iga tund on alati huvitav ja omanäoline. Lastega tööd tehes ei ole kunagi raske, vaid on rõõmu alati.”

Loodetakse säilimist

Aegviidu koolile pani aluse Aegviidu Haridusselts. Kena kollane maja, kus tunde antakse, sai kooli omaks kahekümnendatel. Esialgu oli kool nelja-, siis viie-, siis kuueklassiline. Nõukogude ajal lisandus seitsmes, edasi kaheksas ja lõpuks perestroika päevil üheksas klass.

Õpilaste arv saavutas maksimumi viiekümnendatel, kui koolis käis üle 200 lapse. “Nõudmised olid teised. Ei olnud kahte ruutmeetrit vaja iga õpilase peale. Siis oli ikka päris kitsas,” ütleb direktor Tiina Steinberg. Praegu käib Aegviidu koolis 59 last.

Põhikooli lõpetamise järel jätkatakse haridusteed Tallinnas. “Vanast käidi Kehras ka, praegu vähem,” ütleb Steinberg.

Keda Aegviidu vilistlastest esile tuua? Näiteks laulja Uno Kaupmees, näitleja Rein Kotkas, ajakirjanik Aivar Hundimägi, vallavanem Riivo Noor.

Aegviidu koolis on õpetajaid 15, kellest mitmed töötavad osalise koormusega. “Väikses koolis täiskoormust saada on ikka väga keeruline,” arvab direktor.

Seetõttu üritatakse olemasolevaid õpetajaid koolitada võimalikult mitmekülgseks. “Näiteks praegu õpib matemaatikaõpetaja teist aastat füüsikat ja keemiat, et tal oleks täiskoormus,” selgitab kooli juht.
Kas on olnud Aegviidu kooli kadumise muret? “Kui ministeerium hakkas korrastama haridusvõrku, siis õnneks meid see esimesena ei puudutanud. Esimesena ju tegeldakse gümnaasiumitega,” räägib direktor.

On siiski väike mure, et Aegviidu koolil võib kaduda kolmas kooliaste ehk klassid 7-9, sest nende jaoks on õpetajaid raskem leida. “Meil on väga hea transport,” toob Steinberg samas välja asula plussi. Keda pedagoogidest lähinaabrusest ei leia, tuuakse Tallinnast rongiga igapäevaselt kohale.

Spordihoone detsembris

Vanas koolimajas on viis ahju. “Praegu on meil kaks võimalust kütta maja soojaks. Üks on ahi ja teine on elekter,” selgitab direktor. Ehitamisel olev spordihoone seevastu saab maakütte.

Koolijuhi sõnul on spordihoonest unistatud väga kaua. “Ei saa öelda, et sada aastat, aga vähemasti viiskümmend aastat. Meil on küll asenduseks olnud alati aula saal, mis on 80 ruutu, aga see ei ole piisavalt kõrge ja me ei ole saanud seal eriti palli mängida.”

Spordihoone maksumuseks on vastavalt lepingule 839 811 eurot, seda ehitab Tarvaprojekt. Töödega alustati juunis, hoone valmib kavade kohasel 20. detsembril. 6. jaanuaril korraldatakse seal juba Aegviidu kooli vilistlaste kokkutulek. “Me ootame vähemalt 150 inimest,” ütleb Steinberg.

Aegviidu kooli lõpetanud laste nimed ja andmed on üles täheldatud kuude käsitsi kirjutatud raamatusse. Kõik vilistlased siiski kohale tulla ei saa ja seda üsna proosalisel põhjusel. “Neid esimesi lõpetajaid, neid enam elavate kirjas ei ole,” lisab direktor.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.