Saada vihje
Aastast 2013, juhuslikult (0)

Möödunud, generic 2013. aasta pakkus omajagu. Sadu sündmusi, discount mis said uudislugudeks. Kõike kokku võtta ei saa, ruumist jääb puudu. Valik tuli teha, ja kindlasti on see väga juhuslik. Kui kellelgi veel jätkub jõudu ja tahtmist juhusesse uskuda.
Sündmused pole esitatud ei ajalises, tähestikulises ega tähtsuse järjekorras. Kindlasti on need omavahel seotud, kuid kuidas täpselt, võib igaüks ise välja pakkuda. Ükski sündmus pole olulisem kui teine. Mõne sündmuse toimumist teadsime ette, mõne toimumist kartsime, mõne toimumist lootsime.

23. august

“Septembris saavad kõik Rail Balticu üle arutleda”
Arutlejaid tekkis palju. Ehk isegi ootamatult palju. Seda, kas sellist raudteed meile üldse on vaja, nii palju ei arutatud (tundub, et kummalisel kombel seisab see arutelu veel ees). Rohkem pakkus huvi, kust see rauast tee koos rongidega läbi hakkab minema. “Nagu meil müra, tolmu, haisu ja vibratsiooni veel vähe oleks – ka meie külast läbi on planeeritud Rail Balticu raudteesiht,” kirjutas Harju Elu toimetusele Jõelähtme valla Võerdla külavanem Piret Pintman-Hellaste, sõnastades selle lausega üsna paljude harjumaalaste hirmu.
Harjumaalt jookseb tulevikus Rail Baltic (kui plaan ikka teoks saab) läbi nagunii. Kuivõrd tegu on Eesti kõige tihedamalt asustatud maakonnaga, ei saa ka loota, et kellegi kodu lähedalt raudtee ei möödu.
Ettepanekuid trasside kulgemise kohta tuli aasta lõpuks palju, alustades Maardust ja lõpetades Kiili vallaga. Detsembri keskel tegid ühisavalduse viie Harjumaa ja ühe Raplamaa valla juhid, soovitades kasutada olemasoleva raudtee trassi.
Põrkumas on taas majanduslikud (ehk globaalne) ning kultuurilised (ehk kohalik) argumendid.

13. detsember

“Tehtud: Nabalasse luuakse kaitseala”
Kui aastaid tagasi sai Sakus ühel avalikul arutelul käidud, kus kohalik rahvas kohtus kaevandamisfirmade ja uuringufirmade esindajatega, kiskus seal asi tuliseks. Ühel poolel olid ette valmistatud küsimused, teisel poolel vastused. Probleem oli selles, et need ei läinud omavahel kokku. Üks rääkis aiast, teine aiaaugust. Kõrvaltvaatajal-kuulajal oli väga keeruline asjast sotti saada.
Nüüdseks on paljud eestimaalased sel teemal eksperdid. Osa ekspertidest räägib tundliku veerežiimiga karstialast, teine osa sõimab esimesi vitsameesteks ning väidab, et karstist pole sealkandis haisugi.
Kolmas osa ehk riigi esindajad leidsid, et looduskaitseala on piirkonnas vajalik. Et on tundliku veerežiimiga ala, kus on palju kaitsealuseid liike ning ka kultuuripärand on rikkalik.
See on põhimõtteline otsus, milles on oma roll ka selles, et me oleme Euroopa Liidu liikmesriik. “Euroopa Liidu praegune poliitika on selline, et looduskaitse on esmase tähtsusega ja majanduslikud huvid tuleb sel juhul tahaplaanile lükata,” ütles mulle ühes paari aasta taguses intervjuus keskkonnaministeeriumi nõunik Rein Raudsep.

6. detsember

“Harju tõmbekeskused: 17 punkti kaardil”
Tänavu suvel esitasid kõik maakonnad peale Harjumaa regionaalministrile oma nägemuse kohalikest tõmbekeskustest. Harjumaa Omavalitsuste Liit palus lisaaega, et saaks läbi viia uuringu, enne kui otsustatakse. Detsembris oli liidul plaan koos ja omavahel läbi arutatud. Tulemuseks oli 17 tõmbekeskust.
Üsna ootamatult erines Harju maavanema nägemus, kes saatis ministrile kavandi 11 tõmbekeskusega. Nii et kuigi sooviti lisaaega, et asi läbi mõelda ja arutada, jäid üles eriarvamused.
Tõmbekeskused, erinevalt mõnest arvamusest, ei ole tähendusetud. Kui kanda kas 11 või 17 punkti Harjumaa kaardile, võib mõttes jooni tõmmata, mismoodi jooksevad siinsete omavalitsuste piirid näiteks nelja aasta pärast, kui valitud on uued kohalikud volikogud. Loomulikult sõltub palju ka järgmistest riigikogu valimistest aastal 2015.

25. oktoober

“Kohalikud valimised 2013: kes pääsesid volikogudesse”
Pääsesid need, kellele rohkem hääli anti. Hääli anti kokku vähem kui neli aastat tagasi. Lihtne järeldus: vähem inimesi käis valimas. Ja kui keegi kilkab selle peale, et aastal 2013 elabki siinmail vähem inimesi kui aastal 2009, siis nii see ei ole. Valijaid oli nimekirjades poolteise tuhande võrra rohkem kui neli aastat tagasi. Valimas käis aga üle kolme ja poole tuhande vähem.
Inimese valik võis olla põhjendatud poliitiliselt, pragmaatiliselt, emotsionaalselt, perekondlikult, sõltuvuslikult jne. Mida väiksem koht, seda olulisem on see, et volikogus oleks hea tuttav või vähemalt keegi, kes selle tolmava tee laseks lõpuks mustkatte alla panna. Las poliitika jääb pealinna. Eemalt on seda ju tore vaadata.
Valimisprogrammides-lubadustes miskit uut ja märkimisväärset ei leidunud. Ideid, kuidas Eesti suurim maakond ka mõttelt ja vaimult suurim võiks olla, peab veel ootama.

4. jaanuar

“Tallinn neelab ümbruskonna elanikke”
Ja see oli alles aasta algus, millal nii kirjutati. Vallad, mis ümber pealinna asuvad, korraldasid nii aasta tagasi kui lõppenud aastal kampaaniaid, et elanike arvu registris suurendada. 2013. aasta detsembris oli tegu juba tulekahju kustutamisega. Sadade kaupa kadus nimesid registritest, kokku nähtavasti tuhanded inimesed on nüüd uus-pealinlased. Elavad küll Tallinna piiridest selgelt väljaspool, aga maksuraha läheb pealinnale.
Ei tea, mida mõni selline inimene ütleb, kui kodulähedane tee laguneb ja laguneb ning keegi seda korda ei tee. Ega tal polegi midagi öelda. Tuleb suu kinni hoida. Pole ju enam kohalik elanik.
Mõned, ja mitte ainult Harjumaalt, on ka tegelikult pealinna kolinud. Tulevad vastu, tühja pilguga. Või oli see hoopis Helsingi? Kurat seda teab.

18. oktoober

“Kose suurvald – õhus on küsimärgid”
Kose valla nimi kõlab nüüd vastu Järvamaa piiri. Kõue kõu enam ei kõmise ja nimi taandus folkloori. Kõik oli uus oktoobrikuus, sest uus ühendvald sai ka uue volikogu esimehe ning vallavanema.
Ühinemisotsused ei tule kunagi kergelt ning taas pannakse kaalukausile emotsionaalsed ja majanduslikud argumendid. Kuivõrd ühinemise puhul tundub alati, et suurem “õgib” väikese”, siis ka seekord kostus rohkem vastuhääli väiksemast, Kõue vallast. Üsna loiu osavõtuga rahvahääletusest selgus siiski, et mõlema valla rahvas on ühinemise poolt. Seega, tehti ära.
Tõenäoliselt sama kaua, kui on räägitud Kose ja Kõue ühinemisest, on seda tehtud ka nn kahe Keila puhul. Omavalitsuste nime samakõlalisuse pärast veel muidugi ühinema ei hakata, kuigi eks on ka see üks emotsionaalseid argumente. On ju ka kaks Sauet nime järgi justkui kokku loodud, aga elavad lahus.
Keila linn on kindlasti Keila valla elanike tõmbekeskuseks, kuid sama võib öelda ka Vasalemma valla, Harku valla lõunaosa ning Padise valla elanike kohta.
Kummaline on see, et keegi ei kahtle, et kaks Keilat lõpuks ühinevad, aga millal see toimub, pole kellelgi õrna aimugi.

5. juuli

“Uued rongid läksid hääletult liinile”
Oranžid raudhiiud läksid tõesti hääletult teel. Hääletumalt kui rahvamass, kes end esimeste reiside ajal vagunitesse surus ning märksa vaiksemalt kui uusi ronge pool aastat oodati ja reklaamiti. “Ajaloolise esmareisi vastu tundis rahvas nii suurt huvi, et paljudele ei jätkunud istekohti,” kirjutas Harju Elu.
Märksa hääletumalt, kui meedias kajastust jälgida, läksid liinile ka uued bussid. Valmisid uued asfaldist ja rauast teed. Ja hakati suure(neva) kisa saatel arutama Rail Balticu üle. Inimesed peavad liikuma saama. Takistusteta, kiiremalt ja mugavamalt. Hääletumalt.
Kosmosesse Eesti (kuid mitte veel eestlane) juba jõudis. Nüüd tahetakse jõuda ka Euroopasse. Rongiga.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.