Saada vihje
Aasta, mil Harjumaa põles (0)
Möödunud suvi ehk aeg maist augustini oli päästjatele ränk. Erakordne kuivus tõi kaasa lisaks tavapärasele sadu tulekahjusid. Üle Eesti põles 400 hektarit metsa ja raba. Harjumaal olid suuremad põlengud Kuusalu vallas keskpolügoonil ning Vikipalus.

Kuigi ilmatargad ennustasid nii mai-, juuni- kui juulikuuks vihma, läks kõik vastupidi. Kuivus algas mai esimesest nädalast ning vältas ühe jutiga peaaegu jaanipäevani. Ja edaspidi valitses Eestis palavus ja põud.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles teisipäeval suvest kokkuvõtteid tehes, et mais sadas normaalsest vähem 59 protsenti. Juulis oli see näitaja juba 64 protsenti. Kokku valitses eriti suur tuleoht 40 päeval.

“Aeg 1. maist kuni 31. augustini oli erakordne. Viimase kolme aasta keskmisest oli nelja kuuga enam 600 tulekahju,” loetles Tammearu. Selle ajaga põles 400 hektarit metsa, raba ja maastikku. Kokku oli nelja kuuga metsa- või maastikupõlenguid 833, mis on üle 40 protsendi tavapärasest enam.

Õnneks pääses Eesti hullemast, sest päästeamet ning vabatahtlikud olid Tammearu sõnul teinud korralikku ennetustööd. “Eesti inimesed on mõistlikud. Tegime suvel mitmeid reide loodusesse. Tuld tehti vähe ning vastu ei vaieldud, kui soovitasime lõkke kustutada,” ütles Tammearu.

Naabritel Rootsis põles suvega 25 000 hektarit, Soomes 1700 hektarit maastikku ja 1200 hektarit metsa. Lätis oli tules 2700 hektarit. Kreeka hiigelpõlengutes hävis sadu hektareid maastikku ja hukkus 91 inimest.

Tuli levis minutitega

Esimesed suuremad põlengud olid Tallinnas. 1. mail hävines Põhja-Tallinnas 14 autot ja minibussi. 25 päeva hiljem süttisid Suur-Sõjamäe angaarid. 25.mail süttis Kuusalu vallas keskpolügoon.

“Kokku kustutas sealset ala kümme komandot ning 23 mitmesugust autot ja muud liikurit,” rääkis päästejuht. Kahjuks ei saanud keskpolügoonil tihti maa pealt kustutada, sest sinna jäänud mürsud kippusid lõhkema. Seepärast prooviti leeke summutada õhust. Kopterit oli kasutada vaid üks ning seegi pidi tegema lendamises pause, sest tööaeg sai otsa või tuli sõita remonti. 31. maiks said päästjad keskpolügoonil palavuses leegid lõpuks summutatud.

Vikipalu metsapõlengul ajas tuul tule kiiresti laiali. Selle kustamiseks kulus kokku 11 päeva ning vaeva nägi 1300 elukutselist ja vabatahtlikku päästjat. FOTOD päästeamet 

Aga uus ning kahjuks suurem õnnetus ei lasknud ennast kaua oodata. 10. juunil avastati Anija vallas Vikipalus metsapõleng. Priit Janno Põhja päästekeskusest kirjeldas olukorda esimestel tundidel. “Ilm oli suvine, kuid mets väga kuiv. Esimesed tunnid polnud sugugi ärevad. Aegviidu vabatahtlikud sõitsid kohale ning said põlevale alale kiirelt ringi peale,” ütles Janno. Kümme minutit hiljem oli tuli juba laiali ning vabatahtlike jõust jäi väheseks. Kohale sõitsid Harju ning Tallinna elukutselised päästjad ning palju tehnikat. “Esimese päeva õhtuks põles 40 hektarit. Selle suutsime ümber piirata. Kuid tuulega levis tuli varsti 200 hektarile,” meenutas ta. Ise korraldas Janno Vikipalu kustutamist kolmel päeval.

Tallinnas nappis päästjaid

Kokku saabus Anija valla põlengule 37 komandot ning 88 autot või muud tehnikat. Suurpõlengult käis läbi 1300 elukutselist või vabatahtlikku päästjat. “Tallinnas oli seitsmel korral olukord, kus autosid ja tehnikat nappis. Vikipallu sõideti kohale isegi Tartu külje alt ehk 160 kilomeetri kauguselt,” lisas Kuno Tammearu.

Päästejuht tänas vabatahtlikke, kelle abi Vikipalus oli väga vajalik. Teise päeva õhtul levis Facebookis üleskutse vabatahtlikele. Peatselt saabus kohale sadakond soovijat, kes tahtsid metsa kustutada. “See oli murdepunkt. Vabatahtlikke tuli kohale palju,” kiitis Janno.

21. juunil suudeti Vikipalus leegid lõpuks summutada ning põleng oli kustutatud. Õnneks ei süttinud ühtegi hoonet ega ühtegi inimest ei saanud surma või vigastada.

Tagajärjed olid suurpõlengul rängad. 200 hektarist 178 hektaril asub riigimets, mis suuremas osas hävines. RMK juhtuse esimees Aigar Kallas ütles, et paberitootmises ei saa kasutada puid, mis on kasvõi veidike söestunud. Samuti ei saa nendest head ehitus- või mööblilauda. Põhiliselt müüdi Vikipalu puit küttepuudeks.

“Kokku varusime kümnetelt hektaritelt 17 000 tihumeetrit puitu. Tavapäraselt saanuks selle koguse eest 1,2-1,3 miljonit eurot,” rääkis Kallas. Nüüd saadi põlenud puidu eest 900 000 eurot.

Järgmine suurem juhtum Harjumaal oli augusti viimastel päevadel Pakri saartel, kus leiti 158 erinevat mürsku. Vigastada keegi ei saanud ning lõhkekehad lõhati samas meres. 5.augustil läks aga põlema Neeme külas vastavatud restoran, mis tänu kiirele tegutsemisele päästeti.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.