Saada vihje
Aasta küla – Suursoo (1)
Article title
Suursoo elanikud külakiigel.
Kui tänavu tähistavad paljud Harjumaa külad 777 sünnipäeva, siis Suursoo algus on oluliselt hilisem ja proosalisem – külale panid aluse maaparandustööd kahe maailmasõja vahel.

Suursoo külavanem Keiu Ruus-Lepp keerab autorooli, et Harju Elule kodukanti näidata. “Meie oleme lugenud selle küla algusaastaks 1932. See aastaarv on meil ka lipu peal ära märgitud. Tegelikult ettevalmistused küla loomiseks käisid juba 1925-1926. Teatavasti on Suursoo üks Pätsu käsul rajatud asundusküladest,” selgitab ta.

Nagu küla nimigi ütleb, laius piirkonnas varasemalt suur soo. Kuivendustööde käigus süvendati ja õgvendati kohalikku oja, mis sai nimeks Leivajõgi. Aruvalla lähedalt algav ja Pirita jõkke suubuv Leivajõgi on 23 kilomeetrit pikk.

Kui tänapäeval on kombeks korteri või maja ehitamisel ostjale võtmed pihku anda, siis üllataval kombel tehti nii ka aastatel 1932-1936 Suursoo külas. Pered valiti konkursiga ja talud anti järelmaksule.

Päts pakkus šokolaadi

Asunikumaja osadeks olid laut, söödaköök, sahver, kuivkäimla, köök, kambrid ja veranda. Pööningut lauda kohal sai kasutada heina hoidmiseks, pööningut elutubade kohal jällegi täiendavate eluruumide rajamiseks. Eraldi elamutüüpideks olid käsitööliste maja, sepimaja ja turbalõikaja koht.

Asunikumajad ehitati kolmekordsete seintega. Seinte välimise kihi moodustavad lubjasegust tellised, mida valmistati kohapeal, keskmise kihi turvas ning sisemise kihi lauda poolel lubitellised, eluruumide poolel tavalised tellised.

Igapäevast leiba kodutehnika jaeturuuuringutega teeniv Ruus-Lepp peab end Suursoo põliselanikuks. “Minu vanavanaisale anti 1930ndate alguses ka üks talu, Kiviaru talu,” rõhutab ta.

Keiu Ruus-Lepp ja Taivo Laherand. Kaare talu maja nende selja taga on üks esimesi, mis kolmekümnendatel valmis. Keiu Ruus-Lepp ja Taivo Laherand. Kaare talu maja nende selja taga on üks esimesi, mis kolmekümnendatel valmis. 

Külavanem väidab sedagi, et president Päts käis isiklikult kaks korda Suursoo külaga tutvumas. “Ta käis siin Kiviaru talus ka, andis mu vanaemale šokolaadi. Mu vanaemal olid käed nii šokolaadised. Siis ta kallistas Pätsu ja selle valge särk oli kõik šokolaadi täis.”

Teine tore lugu on seotud seitse meetrit kõrge Reima kadakaga. “Legendi järgi sõitis siit vägedega läbi Rootsi kuningas Karl XII. Tema olevat siin kadaka all oma jalga puhanud,” räägib Ruus-Lepp.
Pätsu ajal Suursoole kolinud inimeste järglasi leiab praegu neljas majas, sest kolimised, aga ka küüditamised on elanikkonda muutnud. Teiste seas saadeti Siberisse Ruus-Leppa vanavanaisa. “Minu vanemad ostsid maja kolhoosilt tagasi 1981. aastal,” ütleb külavanem.

Ka piirid muutusid, sest Suursoo liideti Seli külaga. “Meil on täna kokku 40 suitsu,” ütleb Ruus-Lepp. Rahvastikuregistri järgi teeb see ligemale 80 inimest. “Meil on suvilaid, aga ka maju, kus inimesed elavad alaliselt, kuid neil ei ole sissekirjutust siin külas.”

Aktiivne ääremaa

Üheks suvitajaks on endine motosportlane Enno Puu, kes masinaklassis 175 m3 tuli NSVL meistriks ringrajasõidus ja võitis ka Kalevi suursõidu neljal korral. Puu suvila ja garaaž on kenad kollased uusehitised.

Aastatel 2001-2017 pidas külavanema ametit Taivo Laherand, kes elab Kaare talus. “Meie probleem oli see, et me olime täielik ääremaa. Kui me hakkasime vallast paluma, et meil midagi paremaks tehtaks, siis öeldi, et mis küla te olete, teil pole külavanematki,” meenutab Laherand enda külavanemaks valimise lugu.
Laherandi vanavanaisa oli pops, kes kolis Suursoo külla Viljandimaalt. “Esivanemal oli põllumajanduslik haridus. Tema võitis konkursi, sai ühe neist taludest endale,” meenutab Laherand.

Laherand ise on Kaare talus elanud sisuliselt kogu oma elu. “Olen tehnik ja oma firma alt tegelen haljastuse ja tänavakividega. Ühesõnaga – Hunt Kriimsilm,” räägib ta.

Rohtlaane talus elav pensionär Iira Piik arvab, et Suursoo küla teeb eriliseks vahetu suhtlemine: “Me käime omavahel elavalt läbi, mitte ainult Facebookis. Me saame tihti kokku, 40-50 korda aastas.”
Kingu talu poiss Regor Kadakale meeldib koduküla puhul kõik. “Siin on tore, siin on vaikne, siin ei sõida väga palju autosid,” räägib ta ajalehele. “Siin saab peitust mängida, puude otsas saab ronida ja külaplatsil on hea kiik.”

Külas on siiski ka neid, kes lahkuma kibelevad. Nii näiteks müüb Suursoo lauluraamatu koostanud Marja Lillemets oma Randma talu. “Et lastele lähemale kolida ja talvisel ajal end Hispaania päikese all soojendada,” selgitab Ruus-Lepp.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.