Saada vihje
1991: Tabasalu saatejaam segas dessantväe lahingukäske (0)
Augustist 1991 on veerand sajandi jooksul kirjutatud ja räägitud väga palju. Põhitähelepanu on läinud Kloostrimetsa teletorni ning raadio- ja telemaja kaitsele. Samuti 20. augustile Toompeal, kus lõpuks taassiseseisvumise poolt hääletati. Aga võitlustest elektroonilisel rindel on olnud juttu vähem.

Nendel tähtsatel päevadel kasutasid Eesti sideasjatundjad vastase (nõukogude) armee tegevuse segamiseks Tabasalu saatjat, telefoniühendust peeti vajadusel läbi Kose sidesõlme.

Toonane valitsuse eriside juht Aadu Jõgiaas ütleb, et side oli siis ja on tänaseni väga tähtis. Kui lakkab töötamast raadio- või satelliitside, siis kaob varsti ka küberside koos serveritega. „Kõik teavad side olemasolust. Aga võitlus vähestele näha,” lisab mees.

Lünka nähtamatutest lahingutest on püüdnud täita Aadu Jõgiaasa ning Henn Karitsa 2012. aastal kirjutatud raamat “Leegitseval piiril”. Täna esitletakse teletornis Jõgiaasa raamatut “Veretu võitlus Eesti eest 1991”.

Et Eesti vajab korralikku eetrivõimalust ja sidekeskust, sai selgeks pärast verist Vilniuse pühapäeva. Vene eriväed ründasid 13. jaanuaril 1991 sealset teletorni ning tapsid 14 kaitsjat. Pärast seda ei töötanud Leedus ringhääling ning parlament ja valitsus ei saanud teateid edasi anda. Lisaks segati ka toonast operatiivsidet, politsei-, kiirabi-ja tuletõrje saatjaid.

Salaliinid Kosele

Et Ülemnõukogu ja valitsus saaksid vajalikult hetkel eetrisse minna, ehitati Eestis salajane sideliin Toompealt Kloostrimetsa teletorni ja ka varusaatjatesse. Sidesüsteemid ja kaugejaamad olid toona julgeolekukomitee (KGB) kontrolli all. Seepärast salastatus.

Vajalik oli kaitsta ka Kloostrimetsa teletorni 22. korrust. Sealt käis releeliinide kaudu side Soomega. Läbi Tallinna jõudis jaanuaris telepilt Vilniuse jõhkratest sündmustest laia maailma. Samuti sai teletorni kaudu pidade sidet Aegviidu ja Kesk-Eesti releemastidega.

Teine mure oli telefoniside sisseseadmine selliselt, et KGB ei saaks midagi pealt kuulata. Toompea lossi katuse alla ehitati kaks antenni. Nendele lisati kaks nn telefonipikendit, mis töötasid raadio teel. “Üks oli suunatud Kosele, tsiviilkaitse sidekeskusse. Kui Toompeal telefonitoru tõstsid, siis sai läbi kommutaatori valida vajaliku numbri. Teine antenn oli suunatud Rapla sidesõlme kaugejaamale,“ räägib Jõgiaas.

Side Tabasalu kaudu

Hoopis tähtsam saatejaam pandi püsti Tabasalus asuvasse tornmajja. “Viimasele tehnilisele satelliitside hoolduskorrusele rajasid viis meest jaama. Need mehed olid Viktor Repponen, Meelis Tellmann, Lembit Kullmar, Hellar Pagi ja Tarmo Tölp,” ütleb Jõgiaas. 25 aastat tagasi oli see ultralühilainel töötav saatja Eestis üks parimaid Sellega püstitati toona ka sidekauguses omamoodi rekord. Peaminister Edgar Savisaare käsutuses oli ühevatine saatja. Sellega saadi Põlva teenindusmaja neljandalt korruselt Tabasaluga otseside.

Otsustav osa oli Tabasalu meestel 19.-21. augustil. 20. augustil saabusid Tallinna Pihkva dessantväelased, kes järgmise päeva neljandal tunnil alustasid Kloostrimetsa teletorni vallutamist. Tabasalust kuulati aga sidekanaleid pealt. Valitses küll suur vaikus, kuid siiski kuuldi teadet: oleme kohal. Varsti ilmus eetrisse aga keegi kindral, kes hakkas ilmseid rünnakukäske jagama.

Kasutati käskjalgu

Toompeal olnud Aadu Jõgiaas käskis Tabasalu jaamal alustada segamist. “Kui üks dessantväe rühm oli jõudnud teletorni keskele, siis ei suutnud nad alumistega sidet saada ning vastupidi. Nad suhtlesid siis veel ultralühilaine abil,” meenutab ta 21. augusti hommikut. Umbes kell seitse mindi dessantlaste leeris üle lühilainele, mille lainepikkust valitsuse sidekeskuses ei teadnud. Aga Tabasalu mehed peilisid vajaliku sageduse välja ning segama pandi Toompea saatja. Varsti naaseti taas vanale kanalile. Uuesti hakkas tööle Tabasalu segaja.

“Peataolek oli nõukogude armeel Tallinnas suur. Enne kaheksat toodi Tondilt kesklinna autotäis ohvitsere, kes hakkasid sidet korrastama. Enne seda liikusid Kloostrimetsa vahet käskjalad või virgatsid,” kirjeldab Jõgiaas. Pärast paaritunnist segamist tekkis aga oht, et Tabasalu segaja võidakse välja peilida ja maja rünnata, sest nendel päevadel oli saabunud Riiast Tallinnasse mitmed sideautod, millel võisid olla ka peiligaatorid. Siis tõmmati Tabasalus tagasi. Aga vajalik töö oli tehtud ning teletorni olulised sõlmed jäid ikkagi võtmata.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.