Kloogaranda kavandatud ärikeskus kütab kirgi (0)
Article title
Mure Treppoja pärast. Aive Vaho kardab, et ärihoonetega kaasneb oja reostus.
Lääne-Harju vallavalitsuse arvates võiks tüliõunaks kujunenud Sangla I kinnistule tulla ärihooned. Kloogaranna küla elanikud jällegi väidavad, et ärihoonetega kaasneb krundiga piirneva Treppoja oja reostus, müra ja kuritegevuse kasv.

Nõukogude ajal oli Kloogaranna külas mitu pioneerilaagrit. Oli ka pioneeride staadion, mida praegu tuntakse kui Joa tee 43 või Sangla I kinnistut. See 16 988 ruutmeetrit suur krunt kanti registrisse 17. juulil 2003. Esmalt kuulus see õigusjärgsele omanikule, siis Helenium OÜ-le ja alates eelmise aasta juunist EON Grupp OÜ-le.

“Sangla I detailplaneering algatati Keila vallavalitsuse 20. jaanuari 2011 korraldusega nr 29 eesmärgiga ärimaa sihtotstarbega kinnistu moodustamiseks ja ehitusõiguse saamiseks tenniseklubi ja multifunktsionaalse spordisaali ning majutushoone rajamiseks,” selgitab Lääne-Harju abivallavanem Erki Ruben.

Tüli majas

Detailplaneeringusse on tehtud aga muudatusi. “Muudatused tehti omaniku algatusel. Kuna tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ja 1. jaanuaril 2015 hakkas kehtima uus planeerimisseadus, siis algatati uus detailplaneering 29. septembril 2017 Keila vallavolikogu otsusega,” jätkab Ruben.
“2017. aasta nägemuse järgi alustas kohalik omavalitsus ühe ärimaa krundi asemel samale alale lisaks kahe elamumaa krundi ning ühe maatulundusmaa krundi kavandamist Treppoja oja kaldale,” lisab Ruben. 4. aprillil 2019 moodustati MTÜ Kloogaranna Kultuuripärandi ja Looduskaitse Selts, mille juhatuse liikmed on Marek Vaho ja Peeter Ernits.

17. aprillil peeti Paldiskis Lääne-Harju vallamajas paarikümne osavõtjaga tuline avalik arutelu uusarenduste asjus, mida moderaatorina juhtis valla planeeringute spetsialist Ado Pallase. EON Grupi esindajat arutelul ei olnud.

Mis põhjusel Kloogaranna elanikud ikkagi arenduse vastu on? “Vastuseisu tekkimist ajendavad põhiliselt kaks aspekti ehk siis reoveekäitluse lahendus biopuhasti baasil, kus eelvooluks kasutatakse detailplaneeringus Treppoja oja ning spordihoone kavandamine üldises plaanis,” arvab Ruben.
“Siia tahetakse arendada ärihooneid. Kloogaranna kogukond tahaks, et seesama hajaasustus, nagu siin praegu on, jääks püsima ja et siia ei tuleks ärimaad,” selgitab Marek Vaho Harju Elule.

Koos abikaasa Aive Vahoga elab ta Sangla I kinnistu kõrval renoveeritud villas, kus nõukogude ajal suvitasid pioneerid.
Vahodel on argumendina kasutada muinsuskaitseameti Harjumaa nõuniku Heli Tompsi kiri, kus väidetakse, et Kloogaranna suvilate maa-ala on käsitletud põhilisel hooajaliselt kasutatavate väikeelamute maana, kuhu pereelamute rajamine on võimalik, aga säilitatava kõrghaljastuse osatähtsus peab olema vähemalt 75 protsenti.

Tomps teatab veel, et uute ühiskondlike hoonete maad on reserveeritud Laulasmaale SPA lähedussening väiksemate teenindusasutuste tarbeks on ärimaid piirkonnas piisavalt. Tomps rõhutab: “Inimeste suur kontsentratsioon toob endaga kaasa kuritegevuse suurenemise.”

Äri või miljöö?

“Lääne-Harju vallavalitsus on menetlenud detailplaneeringut antud asukohas selle kõige ratsionaalsemas variandis, arvestades nii planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid kui ka omaniku soove,” väidab Ruben.

Uusarenduse mahtu näitab seik, et selle juurde on kavandatud 35 parkimiskohta. Mareki sõnul ei säiliks plaanitava arenduse teostumise korral Kloogaranna ilus külamiljöö. “Inimeste huvi seda keskkonda säilitada on suur,” väidab ta.

Aive arvates võiks omaaegse pioneeride staadioni krundile kerkida maksimaalselt kas suvitusmajakesed või eramajad.

“Me taotleme seda, et teostuks see ammune muinsuskaitse soovitus kanda Lääne-Harju miljööväärtuslikud hoonestusalad üldplaneeringusse,” räägib Aive. Tema sõnul on Kloogaranna külast ja selle lähipiirkonast muinsuskaitseametisse saadetud üle viiekümne kirja.

Aive arvates tuleks Lääne-Harju valla üldplaneeringus kogu Kloogaranna küla muuta miljööväärtuslikuks hoonestusalaks. See piirneks põhja poolt Orava tee, läänes Liiva tee ja mere ning lõunas Paldiski maantee ja raudteega.

“Seal on hästi palju nii tsaariaegseid kui vabariigiaegseid hooneid ja selle ümber olevat miljööväärtuslikku kõrghaljastust,” ütleb naine.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.