Saada vihje
Kammerkoor laulis riigimehe mälestuseks “Raua needmist” (0)
Article title
Vallavanem Laine Randjärv ja Mart Meri andmas tunnustust üle Doris Kistina Raavele.

Lennart Meri stipendiumi pälvis Tartu Ülikooli romanistika eriala bakalaureuseõppe üliõpilane Doris Kristina Raave. Tunnustus anti üle 29. märtsil toimunud mälestuskontserdil Viimsi Püha Jaakobi kirikus.

Koguduse õpetaja Mikk Leedjärv ütles tervituses, et Viimsi kirikul on huvitav “altarimaal”. Sellel pole kujutatud klassikalist süžeed. Selle asemel paistavad aknast kuused. Just need puud on olnud Meri soome-ugri filmides taeva kandjad.

Vabariigi president Kersti Kaljulaid rõhutas taastatud Eesti vabariigi esimese riigipea mõtteid Euroopast ning demokraatiast. Lennart Meri siht koos vastselt uuesti iseseisvuse saanud riigiga oli Euroopa, Euroopa liit ja NATO. Just tema raamatutes ja kõnedes väljendatud mõtted on värsked ka 21.sajandi teisel kümnendil, kui maailmas on piisavalt segadust ja valet.

Viimsi valla aukodaniku Lennart Meri nimelist stipendiumi on välja antud alates 2012. aastast. Kuni 3200-eurone stipendium antakse välja kõrgkooli üliõpilasele või magistrikraadi omandanud noorele, kes on pärit Viimsist või muul moel vallaga seotud. Ning teinud või tegemas uurimistööd humanitaarvaldkonnas. Mullu pälvis stipendiumi Eesti kunstiakadeemia doktorant Liisa-Helena Lumberg. Tänavuse auhinnasaajana valiti neljaliikmelise komisjoni poolt välja Doris Kristina Raave.

Keel on Merile südamelähedane

Vallavanem Laine Randjärvel sõnul keskendub Doris Kristina Raave töö just keeletemaatikale, mis oli väga südamelähedane temaatika Lennart Merile. “Meie keel ja kultuur, meie inimesed ja loodus-need moodustavad Eesti ja eesti keele. Meie kõigi ülesanne on seda pärandit säilitada, arendada ja toetada,” sõnas Randjärv. Stipendiumi tunnustuskirja andis Randjärv üle koos Mart Meriga.

“Doris Kristina Raave uurimuse sihiks on selgitada psühholingvistilisi protsesse teise võõrkeele omandamisel. Teemapüstitus on huvitav teoreetiliselt: kuidas omandatud keeled (emakeel ja esimene võõrkeel) mõjutavad teise võõrkeele õppimist keelegenealoogilisest, keeletüpoloogilisest ja psühholingvistilisest aspektist” , tõi välja Mart Meri.
“Töö tulemustel võib olla tugev praktiline, rakenduslingvistiline väärtus. Uurimisplaan on kavandatud meetodikindlalt ning üliõpilasel on tahe teemaga jätkata ka magistrikraadi taotlemiseks. Lennart Meri stipendiumi määramine Doris Kristina Raavele on igati õigustatud,” märkis Mart Meri.

“Raua needmine” ja šamaanitrumm

Traditsiooniliselt toimub Lennart Meri mälestuspäeval ka kontsert. Mullu esines Püha Jaakobi kirikus Eesti televisiooni tütarlastekoor, mida juhatab viimsilane Aarne Saluveer. Tänavu oli kord Eesti filharmoonia kemmerkoori ja Tallinna kammerorkestri käes.
Neid juhatas Naisssaarega seotud dirigent Tõnu Kaljuste. “Minu esimene pikem vestlus Lennart Meriga toimus minul Eesti NSV kultuuripäevadel Kasahstanis. Lennart kuulus Eestit esindavasse ametlikku delegatsiooni. /—-/ Täna meenutame Lennart Meri ja alustame kontserti Veljo Tormise “Raua needmisega”. Lõhkise šamaanitrummi, mis siin üle tee Rannarahva muuseumis tallel, tõi Eestisse tervena Lennart. See trumm inspireeris Tormist teost looma,” kirjutas Tõnu Kaljuste kontserdi saatesõnas.
Esitati Veljo Tormise, Lepo Sumera ja Erkki Sven Tüüri loomingut. “Nende looming kuulub aega, kui me kõik Lennartiga aktiivselt suhtlesime. Arvo Pärdi teose esiettekanne toimus Lennarti matusetalitusel Kaarli kirikus (märtsis 2006-toim.). Olgem siis nende helidega Lennarti ajas ning austagem koos mälestus meie suurest sõbrast,” ütles Kaljuste.

Rannarahva muuseumis avati sama päeva õhtul Peeter Langovitsi fotode näitus “Kohtumised Lennart Meriga”. Avamist saatsid Langovitsi kommentaarid fotodest, mis saalis väljas. “Käesolev näitus on vaid osake neist kordumatutest hetkedest, mida on aeg mulle pressifotograafina kinkinud kohtumistelt Lennart Meriga. Ehk mehega, kes seisis alati Eesti eest ja eelistas päevaprobleemidele nii minevikku kui tulevikku vaadata,” ütles Peeter Langovits.

Teave
Lennart Meri-riigi-, kirja- ja filmimees
• Sündis 29.märtsil 1929 diplomaat Georg Meri pojana. Küüditati koos perega 1941. Siberisse, kuid naases pärast sõda. Lõpetas aastal 1953 Tartu ülikooli ajaloolasena.
• 1950ndate lõpus alustas Lennart Meri reisiraamatute kirjutamist. 1970-ndate algusest sai temast etnograafiafilmide autor. Linastusid filmid “Veelinnu rahvas” ja “Linnutee tuuled”. Meri kirjutas ka raamatud “Hõbevalge” ning ”Hõbevalgem” ja tõlkis ilukirjandust.
• Töötas aastatel 1990-1992 Eesti välisministrina ning valiti sügisel 1992 vabariigi presidendi ametisse. Valiti tagasi 1996 ning lõpetas ametiaja oktoobris 2001. Suri 14.märtsil 2006 ja maetud Tallinna Metsakalmistule.
  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.